Arheometallurg Ragnar Saage

Arheometallurg Ragnar Saage Uudiseid rauametallurgia kohta. Hetkel toetab minu uurimistööd Euroopa Komisjon läbi Marie Skłodowska-Curie rahastusmeetme.

Loe lähemalt: https://cordis.europa.eu/project/id/101155510

Jagan mõningaid töövõite seoses Salme leidude uurimisega. Esiteks, plii-isotoopide analüüs andis huvitavaid tulemusi. Su...
21/07/2026

Jagan mõningaid töövõite seoses Salme leidude uurimisega. Esiteks, plii-isotoopide analüüs andis huvitavaid tulemusi. Suurem osa uuritavaid mõõgadetaile on valmistatud pronksist, mille koostis on väga sarnane Alpides leiduva vasega. Huvitav on muidugi see küsimus: millal see pronks jõudis Skandinaaviasse? Sest taolise sisaldusega pronksi kasutati juba pronksiajal. Võib täiesti ette kujutada, kuidas uhke damaskitud teraga mõõga tegemine sai alguse mõne uhke kääpa rüüstamisega, et sealt välja noppida odaotsad, mõõgad ja ehted ning sulatada need üles mõõgapidemete tegemiseks. Sel viisil sai niigi uhketesse mõõkadesse lisada tubli annus esivanemate väge.

Teiseks, minu jaoks tuli kõige huvitavam tulemus kui me uurisime teiselt laevast pärit mõõka nr 890. See ülikorrodeerunud – suur osa mõõgast oli ära roostetanud. Aga täiesti unikaalse leiuna tuli välja mõõga damaskimise muster roostes ja seeläbi ka arvatav terase tegemise viis. Nimelt andis XRFiga kaardistamine meile kõrge arseenisisalduse just terases. Miks arseen? See vajab veel lähemat uurimist, aga esialgne hüpotees on see, et leidsime tõendi selle kohta, et terase tegemisel on kasutatud arseenisooladega töödeldud loomanahka. See mässiti ümber raudlati, lisati searasva ja kõige peale kiht savi. Seda kuumutades söestus nahk ja searasv ning süsinik ning arseen läks raua koosseisu. Hiljem sepistati sellest kauni damaskitud mustriga tera. Meie seda ilusat tera ei näe, küll aga annab arseeni sisaldus meile võimaluse selle mõõga damaskitud muster rekonstrueerida.

Lisaks mõõtsime kuue mõõga sees olevaid šlakipesasid ja 18 Rootsi rauasulatuskoha šlakkide koostist. Need tulemused on nii värsked, et mälupulk on vaevu maha jahtunud ja neist kirjutan kunagi hiljem. Aga rõõm on tõdeda, kohe kui esmete “sisse” vaadata, hakkab sealt lademetes infot vastu vaatama. Aarhusis käis ka briti Sandstone Global’i võttegrupp eesotsas Bethany Hughes’iga. Kuigi meie tulemused on suuresti alles veel tulemas, rääkisime sellest mida senimaani oleme teada saanud.

14/06/2026

Rauapätsi väljavõtmine ja esmane sepistamine

Meil oli äärmiselt edukas rauasulatus Aarhusi külje all Moesgaardis. Kui eelmisel päeval sai kuulda ettekandeid, siis ra...
14/06/2026

Meil oli äärmiselt edukas rauasulatus Aarhusi külje all Moesgaardis. Kui eelmisel päeval sai kuulda ettekandeid, siis rauasulatusele pühendatud kogunemise finaaliks oli rauasulatus ise. Sulatus oli viimaste katsetega võrreldes veidi lühem – maaki lisasime ahju neli tundi. Kuid ahju lisatud kahe maagi segi oli väga tõhus.

Kasutasime šlakirikast Tallinna Botaanikaia maaki ja värskelt välja kaevatud Pedassaare maaki, mille leidis Mart Paadik Jõgevamaalt. Just viimase maagi lisamine andis väga palju rauda, sest sellist saagikust pole ma oma katsetes varem näinud. Ahju lisasime umbes 27 kg röstitud maaki. Ahjust saime kätte umbes 4,5 kg rauda.
Sulatus kulges väga edukalt – esmase sepistamise järgi hinnates on raud soodsate omadustega. Postitan ka eraldi mõned videod sulatusest ja sepistamisest.

Nii, nüüd on Tartu Kevadpäevad läbi - järgmine nädal juba Taanis ja rauasulatuse lainel (Teamsi link on kirja lõpus):Aar...
05/06/2026

Nii, nüüd on Tartu Kevadpäevad läbi - järgmine nädal juba Taanis ja rauasulatuse lainel (Teamsi link on kirja lõpus):

Aarhus Bloomery Iron Smeling Symposium, 12th of June 2026
Room 4206-139, Moesgård Allé 20, 8270 Højbjerg, Denmark

13:10 – 13:30 Andra Simniškytė-Strimaitienė, Institute of Lithuanian History: “Iron Smelting in Lithuania: Archaeological Contexts and Experimental Challenges”
13:35 – 13:55 Arne Jouttijärvi, Heimdal-archaeometry: “Bloomery furnaces and iron slag in Scandinavia“
14:00 – 14:25 Thomas Birch, Nationalmuseet: “Norse Iron Production in Iceland: the evidence, the questions, the research”

14:30-15:00 COFFEE BREAK

15:00 – 15:20 Esben Klinker Hansen, ArchaeoLab/Vejlemuseerne: “Tracing Iron from Production to Smithing: Evidence from Sigkærgård, Eastern Jutland”
15:25 – 15:45 Sander Jegorov, Aarhus University: “Multi isotope- and trace element analysis of Sigkærgård and Ejer Bavnehøj iron smelting sites”
15:50 – 16:10 Alexandre Disser, IRAMAT UMR7065: „Ongoing research on iron smelting in the French eastern Pyrenees: chronology, spatial distribution and chemistry”

16:15 – 16:45 COFFEE BREAK

16:45 – 17:15 Jens Jørgen Olesen, Thy jernudvinding: „Experiments with the slag pit bloomery furnace“
17:20 – 17:40 Catarina Karlsson, Jernkontoret: “From Bloomery to Blast Furnace: Experiments at Nya Lapphyttan (2015–2025)”
17:45 – 18:05 Ragnar Saage, Aarhus University: “The Tuiu-type furnace: archaeological and experimental observations from a 13th-14th century bloomery furnace from Saaremaa, Estonia”

Closing Discussion
18:05 – 18:30

________________________________________________________________________________
Microsoft Teams meeting
Join: https://teams.microsoft.com/meet/319570431842083?p=28VJdMOofNkkYnagoi
Meeting ID: 319 570 431 842 083
Passcode: xt2HP3u

Ettekanne homseks valmis! Kui keegi tahab teada, mida ma vahepeal kummalisi kostüüme kandes Taanis teinud olen, siis kuu...
03/06/2026

Ettekanne homseks valmis! Kui keegi tahab teada, mida ma vahepeal kummalisi kostüüme kandes Taanis teinud olen, siis kuulake mu ettekannet. Ja teisi ka - tuleb kaks päeva põnevat arheoloogiat:

Neljapäev, 4.juuni (Jakobi 2-224)

Teamsi link: https://teams.microsoft.com/meet/343159111706412?p=EoFY1aBCNdRygn7cEZ

09:30 Tervitus ja sissejuhatus
09:35 Ragi-Martin Moon — Eesti varase metalliaja kivitehnoloogia
10:00 Irina Hrustaljova et al. — Eesti esiajalooline kasetökat
10:25 Lehti Saag, Aivar Kriiska et al. — Stone Age in the Eastern Baltic: revealing the demographic history of the first settlers
10:50 Valter Lang — Eesti pronksiaja pronksesemete kataloog
11:15 Ragnar Saage — Relvastatud vennad Salme laevmatusest: mõõgad ja nende päritolu uuringud
11:40 Ain Mäesalu — Mida tegid muinaseestlased Konstantinoopolis?

12:05-13:00 Lõuna

13:00 Pikne K**a — Uued kääpad – uus arusaam?
13:25 Christopher Lään — Näe Kalevipoja apsakas see Saadjärve linnamäe lõi
13:50 Ott Kippar — Paberist rabalaibad ja kust neid leida
14:15 Martti Veldi — Segatud künnikihist avastatud arheoloogiliste leidude potentsiaal: kaotatud või leitud minevik?

Reede, 05.juuni (Jakobi 2-230)

Teamsi link: https://teams.microsoft.com/meet/326480479213556?p=OBClr2fDRJsqiFmorG

10:00 Erki Russow — Vana usu kõrvaleheit. Keskaegsed palvehelmed ja nende järelelu
10:25 Tuuli Jõesaar — Tallinna hiliskeskaegsed padinad ja kotad
10:50 Arvi Haak — Tartust leitud telliskivikeraamilised nõukaaned
11:15 Kristiina Johanson ja Kadri Pärtel — Seened arheoloogilises materjalis: kaks keskaegset leidu Tallinnast
11:40 Martin Malve — Värskeid uurimistulemusi Tartus Magasini tn 10 avastatud kalmistute kohta

12:05-13:00 Lõuna

13:00 Mari Tõrv — Biomolekulaarse arheoloogia kasvatamine Tartu Ülikoolis
13:25 Ülle Aguraiuja-Lätti — Uusi analüüsitulemusi Salme viikingilaeva matustest – toitumine ja kronoloogia
13:50 Erkin Alacamli ja Roberto Didonna — Integrating evidence from archaeology and archaeogenomics to learn about past human societies in Eastern Baltics
14:15 Olga Utevska — Inside the Bilsk Settlement: Scythian Elites, Local Communities, and Admixture

14:40 Kohvipaus

15:10 Maria Smirnova — Masinõpe ja vanad mündid
15:35 Annika Õlijas — Kesk- ja uusaegsed mündileiud Tartu linnakihis

I welcome everyone interested in bloomery iron smelting to take part in the upcoming Aarhus Bloomery Iron Smelting Sympo...
04/05/2026

I welcome everyone interested in bloomery iron smelting to take part in the upcoming Aarhus Bloomery Iron Smelting Symposium.

If you can't make it to Aarhus, it is possible to attend online on the second day.

Info and registration:
https://forms.gle/ur56jsJ7SUwfJPWa6

Eile tegelesin terve päeva Läti rauasulatuskohtade šlaki analüüsimisega. Taaskord pidin tõdema, et kuigi šlakk on leiuna...
12/03/2026

Eile tegelesin terve päeva Läti rauasulatuskohtade šlaki analüüsimisega. Taaskord pidin tõdema, et kuigi šlakk on leiuna tihti veidi näotu väljanägemisega, siis selle mikrostruktuur on imeilus. Jagan parimaid leide:

Viimaks ometi sain valmis oma kiivri! Sellega läks ikka mitu aastat aega, aga kuna tulemus on seda väärt siis natuke jag...
06/03/2026

Viimaks ometi sain valmis oma kiivri! Sellega läks ikka mitu aastat aega, aga kuna tulemus on seda väärt siis natuke jagan tagamaid.

Maa seest pole kunagi sellist kiivrit välja tulnud - täpse koopia tegemine polnudki mu eesmärk. Näokaitse on tehtud Kiievist leitud eeskuju järgi (10. sajandist). Pole teada, mis kiivri küljes see algselt oli, kuid mulle näib ta neljast plaadist koonilise kiivri küljes "õigem" kui skandinaaviapärase Gjermundbu kiivri peal. Ninakaitse all, kiivri servas on needitud rõngaskardin, mis annab koos lõuani ulatuva näokaitsmega väga turvalise kiivri kokku. Ninakaitsme sain Tarmo Kiitsaku käest lapikul kujul ja selle pidin kiivri kujuliseks sepistama. Kiivri peaosa ja rõngaskardina vahendas mulle Robert Rootslane ja ütleme, et nende meistrid elavad kunagise Suurmogulite impeeriumi aladel.

Kiivri tipp on inspireeritud Ukrainast Tšornaja Mogila II leiust. Seda tüüpi kiiver jõudis ka Eesti aladele, aga sellest räägin kunagi hiljem. See on minu poolt vahast nikerdatud ja messingist valatud (valas Vanakaruvalukoda, aitäh Kaspar). Sellisel kujul oleks see kindlasti hakanud kiiresti tuhmuma, mistõttu läks sinna peale galvaaniliselt ka kiht hõbedat ja kiht kulda. Seda tegi Merilin Pedastsaar ehk Ehemeri.

Viimaks - mis oleks taoline kiiver ilma lehviva juuksetutita. Kui alguses kaalusin hobusejõhvi, siis saatus viis mind kokku hoopis ühe inimese ja tema pika juuksepatsiga. Aitäh kallile Marie Anna Blehnerile, kes andis oma kunagisest väga uhkest kuldsest patsist kimbu kiharaid ja põimis need kolmeks patsiks.

Laupäeval sain kiivriga ka mõõtu võtta teiste võitlejatega: Jürgen Sisask, Maks Sarv ja Robert Rootslane - te olite väärt vastased!

Pildid: Olev Luik (aitäh!)

Parem hilja kui mitte kunagi: teen täna kell 19:30 Saula Viikingite külas ettekande Salme teemal.https://viikingifestiva...
27/02/2026

Parem hilja kui mitte kunagi: teen täna kell 19:30 Saula Viikingite külas ettekande Salme teemal.

https://viikingifestival.ee/

Eelmise aasta lõpus juhtus tore asi, millest pole jõudnud kirjutada. Nimelt, sain Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidult O...
06/02/2026

Eelmise aasta lõpus juhtus tore asi, millest pole jõudnud kirjutada. Nimelt, sain Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidult OMA märgi tunnustuse kohalikust maagist rauasulatamise eest.

https://folkart.ee/oma-margise-omanikud/

Ma ise näen, et ma ei hakka müümise nimel sadade kilode viisi rauda tootma. Küll aga pakun võimalust saada osa rauasulatusest kui kogemusest ja õpetan hea meelega seda oskust kõigile, kes soovivad ise sellega tegeleda, kuid ei tea kuidas alustada.

Kui aga keegi tahab endale kohalikult soomaagist sulatatud rauatükki, siis selles osas on ka võimalik kaubale saada. Sellest tehtud noad on väga ilusad.

Address

Saula, Kose Vald
Kose
75117

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Arheometallurg Ragnar Saage posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Shortcuts

Share