Arheometallurg Ragnar Saage

04/05/2026

I welcome everyone interested in bloomery iron smelting to take part in the upcoming Aarhus Bloomery Iron Smelting Symposium.

If you can't make it to Aarhus, it is possible to attend online on the second day.

Info and registration:
https://forms.gle/ur56jsJ7SUwfJPWa6

12/03/2026

Eile tegelesin terve päeva Läti rauasulatuskohtade šlaki analüüsimisega. Taaskord pidin tõdema, et kuigi šlakk on leiuna tihti veidi näotu väljanägemisega, siis selle mikrostruktuur on imeilus. Jagan parimaid leide:

06/03/2026

Viimaks ometi sain valmis oma kiivri! Sellega läks ikka mitu aastat aega, aga kuna tulemus on seda väärt siis natuke jagan tagamaid.

Maa seest pole kunagi sellist kiivrit välja tulnud - täpse koopia tegemine polnudki mu eesmärk. Näokaitse on tehtud Kiievist leitud eeskuju järgi (10. sajandist). Pole teada, mis kiivri küljes see algselt oli, kuid mulle näib ta neljast plaadist koonilise kiivri küljes "õigem" kui skandinaaviapärase Gjermundbu kiivri peal. Ninakaitse all, kiivri servas on needitud rõngaskardin, mis annab koos lõuani ulatuva näokaitsmega väga turvalise kiivri kokku. Ninakaitsme sain Tarmo Kiitsaku käest lapikul kujul ja selle pidin kiivri kujuliseks sepistama. Kiivri peaosa ja rõngaskardina vahendas mulle Robert Rootslane ja ütleme, et nende meistrid elavad kunagise Suurmogulite impeeriumi aladel.

Kiivri tipp on inspireeritud Ukrainast Tšornaja Mogila II leiust. Seda tüüpi kiiver jõudis ka Eesti aladele, aga sellest räägin kunagi hiljem. See on minu poolt vahast nikerdatud ja messingist valatud (valas Vanakaruvalukoda, aitäh Kaspar). Sellisel kujul oleks see kindlasti hakanud kiiresti tuhmuma, mistõttu läks sinna peale galvaaniliselt ka kiht hõbedat ja kiht kulda. Seda tegi Merilin Pedastsaar ehk Ehemeri.

Viimaks - mis oleks taoline kiiver ilma lehviva juuksetutita. Kui alguses kaalusin hobusejõhvi, siis saatus viis mind kokku hoopis ühe inimese ja tema pika juuksepatsiga. Aitäh kallile Marie Anna Blehnerile, kes andis oma kunagisest väga uhkest kuldsest patsist kimbu kiharaid ja põimis need kolmeks patsiks.

Laupäeval sain kiivriga ka mõõtu võtta teiste võitlejatega: Jürgen Sisask, Maks Sarv ja Robert Rootslane - te olite väärt vastased!

Pildid: Olev Luik (aitäh!)

27/02/2026

Parem hilja kui mitte kunagi: teen täna kell 19:30 Saula Viikingite külas ettekande Salme teemal.

https://viikingifestival.ee/

06/02/2026

Eelmise aasta lõpus juhtus tore asi, millest pole jõudnud kirjutada. Nimelt, sain Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidult OMA märgi tunnustuse kohalikust maagist rauasulatamise eest.

https://folkart.ee/oma-margise-omanikud/

Ma ise näen, et ma ei hakka müümise nimel sadade kilode viisi rauda tootma. Küll aga pakun võimalust saada osa rauasulatusest kui kogemusest ja õpetan hea meelega seda oskust kõigile, kes soovivad ise sellega tegeleda, kuid ei tea kuidas alustada.

Kui aga keegi tahab endale kohalikult soomaagist sulatatud rauatükki, siis selles osas on ka võimalik kaubale saada. Sellest tehtud noad on väga ilusad.

02/02/2026

Selle aasta Tutulusest võib lugeda mitut rauametallurgiaga seotud lugu. Kes aga ei kannata ära oodata, et poest oma trükisoe eksemplar kätte saada, võib lugeda Novaatoris ära trükitud lugu suvisest terasetegemisest ja rauasulatusest:

Tartu Ülikooli eksperimentaalarheoloogide värsked katsed tõestavad, et 12. sajandi benediktiini munga Theophiluse kummalisel soovitusel töödelda rauda searasvaga oli tõsiteaduslik alus. Hapnikule suletud keskkonnas muutis nipp odava raudseibi väliselt sama kõvaks kui kalli terase.

26/01/2026

Tervist! Sai taas Vikerraadiol külas käidud. Seekord teemaks edasiminekud raua päritolu määramise kohta.

ERR

31/12/2025

Rõõmsad uudised enne aasta lõppu. Üks p**k töö (3 aastat) on lõpuks vilja kandnud ja esimene edukas raua päritolu uuring Eestis on nüüd publitseeritud. Tegemist pole lihtsa lugemisega (olete hoiatatud!), kuid sellist analüüsi teadusajakirjas paraku teistmoodi kirja panna ei saa. Kindlasti jagan ka lihtsamas keeles kirja pandud versioone, kui need ilmuvad!

Suured tänud Sander Jegorovile, kes vedas publitseerimist, Jüri Peetsile, kes aitas paljude šlakkidega ja jagas oma kogemusi varasematest katsetest, Kristo Oksale, kes aitas rauapätse metallograafiliselt analüüsida ning geoloogidest kolleegidele Marian Külaviirile, Peeter Somelarile ja Päärn Paistele, kes aitasid šlakkide koostist mõõta ning Kalle Kirsimäele, kes arheolooge muinasprügiga geoloogide kallite masinate juures lahkelt vastu võtab!

Artiklit saab lugeda siit:
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0305440325003036

27/12/2025

Käisin täna Vikerraadios Kobruvere leiust rääkimas. Siit saab järele kuulata:

ERR

21/12/2025

Rõõm on näha, et Kobruvere sepavara nii populaarne on olnud. Seetõttu jagan teiega pilti, kus kõik 20 kg esemeid oma täies hiilguses on ühel pildil. Mõned alumise rea asjad on leitud lähiümbrusest ja võivad olla hilisemad, kuid igal juhul tuleb tunnistada, et tegemist on ühe vägeva leiuga.

Aitäh Mariele, kes selle kenasti laiali asetas.

27. veebruari Vikerraadio hommikuprogrammis saab veidi lähemalt selle kohta kuulda. Häid pühi kõigile!

18/12/2025

Aasta leid napilt enne aasta lõppu! Vähemalt minu jaoks ja ma usun, et ka paljude teiste jaoks, kellele muistne metallurgia tõsiselt huvi pakub. Nimelt, leidis Sürgavere mees Andres Kägu metalliotsijaga Kobruvere külast tõelise maiuspala ja õnneks oli tal ka kannatust, et mitte kogu leidu maa seest välja võtta muinsuskaitseametile teada anda. Tema esimeste leidude hulgas oli huvitav kooslus: rauakangid, kirves, lusikpuur, ammunoole ots, võtmed, surulukk jne.

Läksime siis krõbedal laupäeval koos Kristo Oksaga kohale ja kaevasime leiukoha laiemalt lahti. Kenasti joonistus välja roostene laik, kus olid ülejäänud rauasignaali tekitanud esemed. Kohe pealt vaatas meile vastu vasesulamist õllevaadi kraan (väga vajalik instrument sepa jaoks) ja suur hulk raudesemeid. Kõige tähelepanuväärsem leid oli aga SEPAPIHID. Kõik sepistamishuvilised saavad nüüd teha endale koopia Kobruvere pihtidest. Veidi peate ootama, sest esmalt on vaja leiud roostest puhastada ja konserveerida. Lisaks tuli traaditõmbamise raud, eveel üks ammunoole ots, erineva suuruse kange, dekoratiivsepist jms.

Esialgne hinnang leiule oleks suruluku järgi 14. sajand, ei saa välistada ka 15. sajandit. Kuna rauakangid on osmundid, siis pigem pakuks 14. sajandi teist poolt. Lähem uurimine toimub konserveerimise käigus, aga esimeste röntgenpiltide põhjal vaatam meil ühest kokku roostetanud klombist vastu ka kirves ja saag.