19/03/2025
Kas oled kunagi mõelnud, kuidas korsten on muutnud inimeste elu?
Enne 12. sajandit keskajal kasutati kodudes lahtist tulekollet või keset ruumi asetsevat tuleaset, kust suits pääses välja katuseava või akna kaudu. Esimesed korstnad ilmusid Euroopas, tollal enam Inglismaal ja Prantsumaal.
Eestisse jõudsid esimesed kivist korstnad keskajal 13.-15. sajandil, esmalt kirikutes, linnustes ja mõisates, talumajades oli sel ajal levinud veel suitsutuba, kus suits läks välja lae alt või aknast.
Alles 17. sajandil muutusid Tallinnas ja Tartus korstnad tavaliseks, talupoegade seas hakkasid levima kerisahjud ja lihtsamad korstnad, siiski maapiirkondades olid suitsutoad valdavad- usun, et eeskätt oskustööliste puudumise tõttu. Kindlasti mängis selles arenguprotsessis rolli ka inimloomus, mis hoiab tänapäevalgi pigem harjumuspärase poole.
Alles 18. sajandi algul hakkasid talumajades levima korralikud kivikorstnad. Kas teadsid, et 1766. aastal kehtestas Vene keisririik Eestis määruse, mis nõudis korstnate ja kiviahjude kasutamist, et vähendada tulekahjusid.
Kindel on see, et korstnate kasutuselevõtt on olnud revolutsioon kütteseadmete ajaloos, mis on muutnud kodud puhtamaks, soojemaks ja ohutumaks.
Aegade algusest on tuli olnud midagi enamat kui pelgalt soojusallikas. Tuli sümboliseerib turvalisust, ühtekuuluvust ja kodusoojust. Vanasti kogunes perekond kolde ümber, jagati toitu, räägiti lugusid ja hoiti elus traditsioone.
Elav tuli ühendab pere ja loob puhta ning tugeva aluse ühistele traditsioonidele, see on lõppeks meie armastuse pärand!
