02/09/2026
11. novembril 1886 oli Robert Bosch valmis avama oma peenmehaanika ja elektrotehnika töökoja. 25-aastane ettevõtja oli palganud kaks töötajat: kogenud mehaaniku ja õpipoisi. Siiski pidi ta veel neli päeva ootama, kuni 15. novembril saabus linnavalitsuselt lõplik tegevusluba. See oli tagasihoidlik algus ning keegi, isegi mitte Bosch ise, ei osanud ette kujutada, milline teekond teda ees ootab. Esimestel aastatel konkureeris ta Stuttgardis tihedalt teiste mehaanika- ja elektrotehnikatöökodadega. Tema esimeseks suureks edusammuks oli sisenemine elektrotehnika valdkonda pärast seda, kui Stuttgardis umbes 1895. aasta paiku elektritaristu välja ehitati. Selleks ajaks oli tema ettevõttes juba umbes tosin töötajat. Ettevõtte tegeliku läbimurde tõi aga esimene autosse paigaldatud magnetoelektriline süütesüsteem. Tegemist oli statsionaarsetes mootorites juba ammu kasutusel olnud tehnoloogiaga, mida Bosch oli tootnud alates 1887. aastast. 1897. aastal töötas Bosch selle siiski ümber, et see sobiks uutele mootorsõidukitele. 1902. aastal jõudis tema esimene uurimisinsener olulise läbimurdeni, töötades välja süüteküünla, mis muutis Boschi süütesüsteemi pikkadel vahemaadel usaldusväärseks. Sellest sai miljonitesse eksemplaridesse ulatunud müügiedu, mis aitas muuta Boschi ülemaailmselt tuntud tegijaks autotööstuses.