Arcwood

04/09/2026

HOONED EI SÜNNI ISE. NENDE TAGA ON INIMESED.

Olen seda ikka ja jälle öelnud: hea hoone ei ole lihtsalt hea hoone.

Selle taga on arhitektid, kes oskavad näha midagi, mida veel olemas ei ole. Ja insenerid, kes suudavad välja mõelda, kuidas see päriselt püsti panna.

Ilma heade arhitektide ja heade insenerideta ei oleks meil häid hooneid. Nii lihtne see ongi.

Ja kuna täna on reede, siis võtame korraks aja maha ning räägime taas ühest inimesest nende hoonete taga.

Laur Lõvi.

Makespace’i asutaja ja ehitusinsener, kelle käekiri on seotud väga paljude Eesti viimaste aastate tähelepanuväärsete puit- ja hübriidhoonetega.

aastal valiti Laur Aasta Ehitusinseneriks.

Tunnistan ausalt — kuidagi läks see tunnustus omal ajal ka minu radarilt mööda. Kuus aastat hiljem ei ole aga sugugi hilja sellele tähelepanu juhtida. Pigem vastupidi: vaadates, mida Laur ja Makespace on vahepeal teinud, tundub see tunnustus täna veelgi kõnekam.

Juba tollases intervjuus rääkis Laur ristkihtpuidust, liimpuidust ja puidu tohutust kasutamata potentsiaalist ehituses.

Tasub lugeda:

https://ehitusest.ee/uudis/2020/11/25/aasta-ehitusinsener-laur-lovi-hindab-puidu-voimalusi/

Ja siit tuleb selle loo järgmine peatükk.

5. novembril astub Laur Tallinnas konverentsil „Puit: Homse elukeskkonna võti“ lavale, et rääkida Võsu põhikoolist ja lasteaiast — ühest väga heast näitest, kuidas arhitektuur, inseneeria ja puit saavad kokku üheks tervikuks.

Kui tahad teada, mis toimub ilusa arhitektuurifoto taga — kuidas mõte muutub konstruktsiooniks ja konstruktsioon päris hooneks — siis tasub kuulama tulla. (puidukonverents.ee)

Ja Laur ei ole seal üksi.

novembril tuleb Tallinnasse kokku selline seltskond arhitekte, insenere ja puitehituse mõtlejaid, et ma julgen juba praegu öelda: sellest tuleb erakordne päev.

Kohti on piiratud ja olen üsna veendunud, et me müüme selle konverentsi välja.

Aga täna kõigepealt üks korralik kummardus Laurile.

Sest lõpuks ei loo hooneid materjalid.
Hooneid loovad inimesed.

01/09/2026

Kõige olulisem, mida saame oma lastele anda, ei ole maja. See on haridus.

Haridus on vundament kõigele sellele, mis tuleb hiljem – oskustele, valikutele, julgusele küsida, võimele luua ja lõpuks ka sellele, milliseks kujuneb Eesti ise.

Seepärast on 1. september Eestis midagi enamat kui lihtsalt kooliaasta esimene päev. See on omamoodi mitteametlik püha – päev, mis meenutab, kui kõrgelt me haridust väärtustame.

Ja just seepärast on Võsu põhikooli ja lasteaia lugu meile eriti sümpaatne.

Selle kooli arhitektid Markus Kaasik ja Karin Harkmaa 3+1 Arhitektidest on eestlased, kes on saanud oma hariduse siin. Hoone konstruktsioonide taga on samuti Eestis õppinud insener Laur Lõvi MakeSpace OÜ-st.

Nad ei projekteerinud lihtsalt kohta, kus lastele tunde anda.

Nad lõid keskkonna, mis peab aitama õppida, avastada, liikuda, suhelda ja ennast hästi tunda – ruumi, kus arhitektuur ja konstruktsioon ei ole lapse jaoks taustamüra, vaid osa igapäevasest kogemusest.

Võsu koolis on puit seejuures midagi palju enamat kui ilus sisustus. CLT ja teised puitkonstruktsioonid on osa hoone enda loogikast, arhitektuurist ja atmosfäärist. Karin Harkmaa on Võsu kooli kohta öelnud, et lapsed ei taha pärast koolipäeva lõppu sealt isegi ära minna.

Võib-olla on raske ühele koolimajale paremat hinnangut anda.

Ja siin tekibki ilus ring.

Eesti haridussüsteem kasvatab arhitekte ja insenere.
Need arhitektid ja insenerid loovad omakorda keskkonna, kus kasvab järgmine põlvkond Eesti arhitekte, insenere, teadlasi, õpetajaid, ettevõtjaid – ja kõiki teisi, kes hakkavad kujundama seda, mis tuleb pärast meid.

See on investeering, mille mõju ei mõõdeta ainult ruutmeetrites ega eurodes.

Täna astuvad tuhanded lapsed esimest korda kooliuksest sisse.

Arcwoodi pere soovib neile kõigile suurepärast teekonda – uudishimu, avastamisrõõmu ja julgust küsida küsimusi, millele meil täna veel vastuseid ei ole.

Ja kõigile neile, kes täna kooli tagasi lähevad – energiat, sihikindlust ja tahet oma eesmärkide poole liikuda.

Head 1. septembrit! 📚🌲

https://www.sirp.ee/aasta-puitehitis-2025-vosu-pohikool-ja-lasteaed/

Võsu põhikool pälvis aasta puitehitise tiitli. 3+1 arhitektid on projekteerinud teisigi haridusasutusi. Lisaks Võsu koolile ka Haapsalu põhikooli, Narva eesti gümnaasiumi, Narva vanalinna lasteaia, Narva sisekaitseakadeemia hoone, koos Atelier Thomas Pucheriga on tehtud Muba ja praegu on käsi...

26/08/2026

🔥 Puit põleb. Just sellepärast tuleb sellest rääkida.

novembril astub konverentsil „Puit: Homse elukeskkonna võti 2026“ lavale prof Alar Just, et võtta ette üks puitehituse kõige rohkem küsimusi, hirme ja vahel ka müüte tekitav teema — tulekahju.

Kuidas käitub puit tegelikult tulekahjus?
Kuidas projekteerida nii, et puitkonstruktsioon oleks mitte lihtsalt nõuetele vastav, vaid tulepüsiv, prognoositav ja turvaline?
Ja kuhu liiguvad järgmise põlvkonna normid, arvutusmeetodid ja insenerilahendused?

Tuleohutus ei ole puitehituse nõrk koht, kui seda osatakse õigesti projekteerida. Pigem on see üks valdkondi, kus teadus, inseneeria ja materjali tegeliku käitumise mõistmine võivad meie seniseid eelarvamusi kõige rohkem muuta.

Kui töötad arhitektuuri, inseneeria, ehituse või arendusega, siis see on üks ettekanne, millest tasub osa saada.

📍 5. november 2026, TARU – Loodusmaja, Tallinn



https://puidukonverents.ee/inimesed/alar-just

24/08/2026

Kas tulevik on puidus? Või hoopis hübriidis?

Üks huvitavamaid arenguid tänases puit­ehituses ei ole enam küsimus, kuidas teha kõike puidust, vaid kuidas kasutada puitu täpselt seal, kus ta annab kõige rohkem väärtust.

Mercer Mass Timber vaatab üha enam CLT ja terase hübriidlahenduste poole. Mitte kompromissina, vaid võimalusena ühendada puidu kergus, esteetika ja väiksem keskkonnamõju terase tugevuse ning konstruktiivse efektiivsusega.

Eriti kõnekas on nende kogemus, kus terasraam + CLT vahelaed vähendasid ehitusaega 20–25%. Ning siin muutubki arutelu huvitavaks: konstruktsiooni hinda ei saa vaadata ainult materjalirea kaudu. Mängu tulevad väiksemad vundamendid, kiirem montaaž, väiksem tööjõukulu ja varasem hoone kasutuselevõtt.

Võib-olla ei ole järgmine suur samm massiivpuidus mitte „rohkem puitu“, vaid targem inseneeria.

👉 Tasub lugeda – eriti arhitektidel, inseneridel ja tellijatel, kes mõtlevad juba järgmise põlvkonna hoonetele.

https://buildreview.org/mercer-hybrid-mass-timber/

19/08/2026

Kui kaasaegsel puitehitusel oleks oma „kes on kes“, oleks Hermann Kaufmanni nimi seal päris alguses.

On arhitekte, kes kasutavad puitu. Ja siis on inimesed, kes on aidanud muuta seda, kuidas terve maailm puidust ehitamist mõtestab.

Austria arhitekt ja insener Hermann Kaufmann kuulub vaieldamatult teise rühma.

Üle nelja aastakümne on ta töötanud selle nimel, et puit ei oleks arhitektuuris pelgalt ilus või traditsiooniline materjal, vaid kaasaegse, suuremastaabilise, tööstusliku ja ressursitõhusa ehituse täisväärtuslik alus. Tema töö on ühendanud arhitektuuri, inseneeria, tootmise ja materjaliteadmise ajal, mil selline terviklik lähenemine polnud veel sugugi iseenesestmõistetav.

Ja tema mõju ei seisne ainult hoonetes.

Aastatel 2002–2021 juhtis Kaufmann Müncheni Tehnikaülikoolis projekteerimise ja puitehituse õppetooli – üht esimest omataolist teadus- ja õppekeskust maailmas. Sealt on tema ideed, uurimistöö ja õpetus kandunud edasi tervele uuele põlvkonnale arhitektidele ja inseneridele.

Teisisõnu: kui tahame mõista, miks kaasaegne puitehitus on täna seal, kus ta on, siis Hermann Kaufmanni rolli sellest loost välja jätta on üsna keeruline.

Seetõttu on meil eriti hea meel – ja tegelikult ka päris suur au –, et Hermann Kaufmann on nõustunud tulema 5. novembril Tallinnasse, et astuda üles konverentsil „Puit: Homse elukeskkonna võti 2026“.

See pole lihtsalt võimalus kuulata üht väga head arhitekti.

See on võimalus kuulata inimest, kes on aidanud kujundada kaasaegse puitarhitektuuri mõtteviisi ennast.

Ja ehk kõige huvitavam küsimus polegi, mida Kaufmann on viimase 40 aasta jooksul puitehitusele andnud.

Huvitavam on see, mida ta arvab, et peaksime tegema järgmisena.

november 2026. Tallinn. TARU.

Arcwood on tänavuse konverentsi Südamik-partner – kõrgeima taseme toetaja, kes aitab sellel olulisel kohtumisel teoks saada.

https://puidukonverents.ee/inimesed/hermann-kaufmann

17/08/2026

Pane kuupäev kalendrisse. 5. november 2026. TARU, Tallinn.

Sel aastal on selleks põhjust rohkem kui kunagi varem.

„Puit: Homse elukeskkonna võti 2026“ tähistab Eesti puitarhitektuuri ja -inseneeria konverentsi 20. aastat – ning seekord ei vaata me ainult tagasi sellele, kui kaugele oleme jõudnud, vaid eelkõige sellele, mis saab edasi.

Ühel laval saavad kokku arhitektuur, inseneeria, teadus, tööstus ja ruumiloome. Esinejate seas on juba kinnitatud Hermann Kaufmann, Wolfgang Winter, Matti Kuittinen, Alar Just, Lauri Tuulberg, Julian Zotter, Raphael Eder, Martin Looser-Frey, Karin Harkmaa, Katrin Nele Mäger ja veel mitmed teised.

Ja koht ei saaks olla sümboolsem.

Konverents toimub TARUs Noblessneris – Eesti suurimas avalikus puithoones, mis on ise väga otsene näide sellest, kuhu meie puitinseneeria ja arhitektuur on tänaseks jõudnud.

Selle aasta mõte on lihtne:

Üks inimene. Üks klots. Üks puudutus.

Üks idee võib käivitada järgmise. Üks inimene võib mõjutada tervet valdkonda. Ja viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti puidusektor korduvalt näidanud, et piir, mida eile peeti võimalikuks, võib homme olla juba tavapärane.

5. novembril tahame rääkida sellest, kus see järgmine piir asub.

Kohtade arv TARUs on piiratud ja praeguse huvi põhjal võib üsna julgelt öelda: see konverents müüb välja.

Seega – save the date.

🎟️ Piletimüük avaneb juba väga peagi ning piletid lähevad müüki esmaostujärjekorras.

Kui tead kedagi, kes peaks sellest konverentsist kuulma, siis jaga julgelt seda postitust edasi. Mida varem info õigete inimesteni jõuab, seda parem – sest seekord kehtib väga konkreetselt põhimõte kes ees, see mees.

Tutvu konverentsi, programmi ja esinejatega siin:
👉 www.puidukonverents.ee

5. november 2026 · TARU · Tallinn

Kohtume seal.

Puit: Homse elukeskkonna võti 2026 toimub 5. novembril TARU-s Tallinnas ning toob kokku puidu, arhitektuuri ja inseneeria eestvedajad.

13/08/2026

Kas hea arhitektuur peab alati püüdma olla rohkem?

Rohkem ruutmeetreid. Rohkem materjali. Rohkem konstruktsiooni. Rohkem detaile. Rohkem „wow’d“.

Või võib vahel juhtuda, et mida vähem arhitekt teeb, seda rohkem hakkab ruum ise rääkima?

Jaapani TREE SAUNA on suurepärane näide. DAICHI ja arhitekt Makoto Tanijiri ei läinud metsa selleks, et mets arhitektuurile ruumi teeks. Hoone kohandub olemasolevate puudega – puud läbivad terrassi ja katust ning arhitektuur asetub nende vahele, mitte nende asemele.

Tulemus on peaaegu ebamugavalt lihtne.

Puit.
Mõned tasapinnad.
Katus.
Saun.
Mets.

Ja sellest piisab.

Just puidu puhul võib vähem olla palju rohkem. Kui materjal ise on soe, taktiilne, konstruktiivne ja esteetiline, ei pea arhitektuur seda üle kujundama ega millegi taha peitma.

Siin ei võistle hoone loodusega.
Ta ei ürita isegi väga nähtav olla.

Ta lihtsalt leiab oma koha puude vahel.

Võib-olla ongi see üks puitehituse kõige ilusamaid omadusi: parim tulemus ei sünni alati sellest, mida me juurde ehitame, vaid sellest, mille oskame ehitamata jätta.

🌲 Mõnikord on kõige mõjuvam arhitektuurne žest lihtsalt natuke vähem.

Vaata projekti:
https://www.thebestnewarchitects.com/tree-sauna/

A forest sauna in Sagamihara, Japan, by Makoto Tanijiri for DAICHI Inc. A wooden structure built without disturbing the trees, designed around the architecture of the in-between.

10/08/2026

Kas ostaksid korteri majas, mille kandvad seinad ja vahelaed on puidust?

Eramaja puhul ei tundu see küsimus meile üldse kummaline. Aga niipea, kui räägime kortermajast, tekib puidu ümber ikka veel terve rida küsimusi: kas see kannab, kas see kestab, kas kostab läbi, kas see on ikka „päris” korrusmaja?

Põlvas asuv Aasa Kodude kortermaja annab neile küsimustele üsna konkreetse vastuse.

Tegemist on Eesti esimese CLT-kandekonstruktsiooniga kortermajaga – neljakorruselise, 14 korteriga hoonega, kus CLT-d on kasutatud maksimaalselt konstruktiivse materjalina. Kandvad välisseinad on 120 mm paksusest CLT-st, korrustevahelised paneelid 160 mm ning ristkihtpuitu kasutatakse ka siseseintes, trepikojas, liftišahtis ja isegi trepiastmetes. Umbes pool CLT-konstruktsioonist on interjööris nähtavale jäetud.

Heliisolatsioon? Korteritevahelised kandvad seinad on lahendatud kahekordse CLT-konstruktsioonina koos heli neelava isolatsiooniga ning löögimüra vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid elastseid lahendusi põrandate ja seinte liitekohtades.

See ei ole palkmaja.

See ei ole eksperimentaalne suvila.

See on tänapäevane neljakorruseline kortermaja, mille põhiline kandekonstruktsioon on valmistatud Eestis toodetud inseneripuidust.

Ja võib-olla on kõige huvitavam küsimus hoopis see:

me aktsepteerime puitu eramajas peaaegu küsimusi esitamata. Miks muutub sama materjal kortermajas järsku millekski, mida peab eraldi õigustama?

Puit ei ole tagasiminek vana ehitusviisi juurde. Tänapäevase inseneeria abil võib see olla hoopis üks tee järgmise põlvkonna linnade poole.

👉 Rohkem Põlva CLT-kortermajast:
https://arcwood.ee/en/reference/apartment-building-in-polva/

The first CLT apartment building in Estonia. CLT has been used to the maximum in this apartment building as constructive elements (exterior and interior walls, partitions, and roof slabs).

06/08/2026

**Kas Eesti puitinseneeria vajab veel tõestamist?**

Tallinna mereäärde kerkiv Loodusmaja ei ole „puitmaja“ selle sõna harjumuspärases tähenduses. See on ligi 25 000 m² suurune avalik hoonekompleks, mille konstruktsioonideks tootis, tarnis ja paigaldas Arcwood 4300 m³ CLT-d ning 980 m³ liimpuitu.

Hoone südames kulgeb ligikaudu 70 meetri pikkune ja 16,3 meetri laiune liimpuidust arkaad. See pole dekoratsioon. See on samaaegselt kandekonstruktsioon, ruum ja arhitektuur.

Kõige olulisem pole aga isegi puidu kogus. Oluline on teadmine, et sellise mõõtkava, keerukuse, ühenduste, logistika ja täpsusega konstruktsiooni on võimalik projekteerida, toota ja püstitada Eesti ettevõtete oskuste toel.

**Kas Loodusmaja on lihtsalt üks erakordne hoone – või Eesti järgmise suure ekspordivaldkonna täismõõdus prototüüp?**

Need, kes soovivad hoonet oma silmaga näha, leiavad külastamise kohta rohkem teavet veebilehelt **openhousetallinn.ee**.



foto: Erik Konze

03/08/2026

Tundub, et puit on unustanud, et ta peaks olema tagasihoidlik ja mõistlik ehitusmaterjal.

Portugalis asuva Quinta de Adorigo veinimõisa katus ei liigu viisakalt sirgjooneliselt punktist A punkti B. See paindub, voolab ja järgib Douro oru terrassilist maastikku – justkui oleks hoone koos viinapuudega nõlvale kasvanud.

Võlutriki taga on liimpuit ja CLT.

Kas midagi sellist saaks ehitada ka betoonist või terasest? Loomulikult. Piisava hulga materjali, raketiste, keevisõmbluste, raha ja järjekindlusega on peaaegu kõik võimalik.

Aga kas tulemus oleks sama kerge, loomulik ja näiliselt pingutuseta? Tõenäoliselt mitte.

Siin lõpetab insenerpuit olemast lihtsalt „keskkonnasõbralikum alternatiiv” ja muutub arhitektuurseks eeliseks. Liimpuit võimaldab luua kandvad kaared, CLT seob ja stabiliseerib konstruktsiooni ning koos muudavad need katuse ühtaegu hooneks, maastikuks ja skulptuuriks.

See ei ole puit, mis üritab betooni matkida.

See on puit, mis teeb elegantse kergusega midagi, mille peale betoon muutuks märgatavalt kohmakaks.

Võib-olla peitubki Quinta de Adorigo kõige olulisem õppetund selles: kui arhitekt ja insener materjali päriselt mõistavad, ei piira puit kujutlusvõimet. Vastupidi – ta eemaldab osa piirangutest.

🍷 Vein võib küpseda vaatides, kuid see arhitektuur räägib selgelt tulevikust.

https://eumiesawards.com/heritageobject/quinta-de-adorigo-winery/

Aerial © Fernando Guerra Plan View © Fernando Guerra Aerial View © Fernando Guerra Aerial View © Fernando Guerra Interior - Ageing Hall © Fernando Guerra Interior - Tasting Room © Fernando Guerra Roof Plan © Atelier Sérgio Rebelo First Floor © Atelier Sérgio Rebelo Ground Floor © Atelier ...