27/04/2026
Mitmed ehitusega seotud isikud (firmad) on pöördunud meie poole küsimusega, et miks on vaja laboris mõõta elastsusmoodulit, sisehõõrdenurka ja nidusust.
KAP on saanud uuema versiooni, KAP 2.1 nii veebis kui excelis. Üldiselt on veebiversioon parem väga mitmel põhjusel, kuid excelit tuleb kasutada siis, kui on tarvis defineerida uusi materjale mis sellisel kujul on KAPi juhendi tabelitest puudu.
Väga oluline märkus aga on, et elastsusmoodul, sisehõõrdenurk ja nidusus on AINULT arvutusparameetrid ja neid ei ole vaja laboratoorselt kontrollida.
Põhjus - tabelis esitatud numbrid tulenevad üheselt algsetest vene normidest ja me ei ole 100% veendunud, et neid üldse on võimalik laboris kontrollida. Enamgi veel, mõõtmiseks kasutatavad katsemeetodid toimetavad rikutud proovides ning kasutavad vaid osa proovi sõela ulatusest - jämeosis on reeglina välja võetud ja selle mõju lõpptulemusele ei ole arvestatud.
Laborikontroll võib olla vajalik vaid siis, kui me defineerime uut materjali mida KAPi tabelites sellisel kujul ei ole. Kuid siis tekib teine küsimus - see mõõdetud parameetrite valim kehtiks antud katsekomplekti ja katsetatud materjali kohta, ei ole loogiline fikseeritud sagedusega uuesti neid parameetreid laboris mõõta (E-moodul, nurk ja nidusus) - seda oleks loogiline nõuda vaid siis kui etteantud sagedusega proovide sõelkõverad on oluliselt erinevad, kui tekib põhjendatud kahtlus et siis ei ole kehtivad ka need parameetrid. Kuid - need jutud käiksid VAID juhul kui tegemist on uute defineeritud materjalidega.
Kuni materjalid on määratud sõelkõvera ja plastsuse alusel, EI OLE MINGIT VAJADUST mõõta elastsusmoodulit, nidusust ja sisehõõrdenurka.
