Hundipea

03/09/2026

Eelmisel nädalal toimus Hundipea aias töötuba „Metsik maitseäädikas“, kus Maret Allikas tutvustas augusti lõpus korjatavaid söödavaid taimi. 🌺🌿🌸

Koos vaatlesime, nuusutasime ja maitsesime metsikuid taimi ning saime targemaks, kuidas neid kasutada ja säilitada. Lisaks sai igaüks valmistada endale meelepärase maitseäädika. Metsaköök valmistas osalejatele maitsva (ja nii ilusa!) õhtusöögi. ✨

Töötoa ajal ilmusid aeda ka kaks üsna ootamatut külalist. 🦊🦊

Hundipea aeda toetab Tallinna linn. Fotod: Inna Kirillova

01/09/2026

Ruumiloomes on oluline kõigepealt paika panna põhimõtted ehk need nn punased jooned, millest üle ei minda. Nii ütleb Kärt Vabrit meile hiljuti antud intervjuus.

„Riigimajade puhul tähendas see näiteks kokkulepet, et ligipääsetavus ei ole koht, kust eelarve pingestudes kokku hoida. Kui eesmärk on luua keskkond, kus kõik inimesed saavad hakkama, siis sellest põhimõttest ei taganeta.“

Kärt Vabrit on kinnisvara, linnaplaneerimise ja teenuskeskkondade arendamisega tegelenud rohkem kui kakskümmend aastat. Ta on juhtinud muu hulgas riigimajade programmi ning tegelenud Rummu karjääri ja Seewaldi tulevikuvisiooniga.

Loe edasi blogis. Link kommentaarides.

Fotod: Riigi Kinnisvara AS

25/08/2026

Ligipääsetavus on rohkem kui kaldtee, lift või nõuete täitmine.

Hoone võib vastata kõigile nõuetele, kuid inimene ei pruugi seal ikkagi hakkama saada, sest üks ja sama lahendus ei sobi kõigile. Lisaks ei pea erivajadus olema püsiv. See võib tekkida ka siis, kui liigud lapsevankriga või taastud vigastusest.

Kärt Vabrit on kinnisvara, linnaplaneerimise ja teenuskeskkondade arendamisega tegelenud rohkem kui kakskümmend aastat. Ta räägib, miks ligipääsetavust ei saa taandada tehniliste nõuete nimekirjale. „Nõuete täitmisest üksi ei piisa – kõigepealt tuleb mõista inimesi.“

Uues blogiloos räägib Kärt oma kogemustest riigimajade programmi, Rummu karjääri ja Seewaldi tulevikuvisiooni arendamisel ning sellest, miks tuleb ruumiloomes küsida, kuulata ja olulised põhimõtted paika panna juba enne projekteerimist.

Täisp**k lugu blogis. Link kommentaarides.

Fotodel Rummu karjääri hotellituba. Nii elutoamööbel kui ka vannituba on lahendatud ligipääsetavusnõudeid järgides. Allikas: Kärt Vabrit

18/08/2026

Mida tähendab linnaruumi arendada nii, et ei lähtuta ainult sellest, mida parasjagu nõutakse?

Urbanist Mattias Malk räägib kultuurilehes SIRP Hundipea naabruskonna käsiraamatust ja sellest, kuidas pikaajalise arenduse puhul on võimalik katsetada lahendusi, mida mujal Tallinnas veel ei tehta.

See tähendab vaadata kaugemale tänastest nõuetest ja mõelda, millist linnaruumi tahaksid inimesed kasutada ka aastate pärast.

„Tihti teeb eraarendaja rohkemgi, kui linnast nõutakse, sest saab oma kliendist ja tema vajadusest aru. Inimene, kes sellisesse piirkonda kolib, eeldab kvaliteeti, mis on enam, mitte vaid minimaalseid vajadusi rahuldav.“

„Naabruskonna käsiraamat on hea näide, et mõeldakse pikalt ette. Sellest võib olla kasu, kui on vaja selgitada, miks on rahaliselt mõistlik välja ehitada piirkonna sõlmpunktid. Ka siis, kui tuleb tööle uus inimene või tekib uus partner, kellele on vaja selgitada ühist eesmärki. Või kui on vaja korraldada arhitektuurivõistlus.“

Täisp**k intervjuu Sirbis.

Paljassaare poolsaar Tallinna kesklinna lähikonnas on imeline paik, kus on ruumi suurelt unistada. Üks nendest unistustest on Hundipea asum. 1960. aastatel rajati sinna mere äärde kala­sadam, mida praegu enam suuresti sellisel kujul vaja ei ole. Tööstuse asemele peaks lähitulevikus kerkima u...

14/08/2026

Kuidas nullist elav linnaruum üles ehitada?

Hundipea naabruskonna käsiraamatu üks autoreid, urbanist Mattias Malk, räägib Sirbis sellest, mida on vaja nullist kujunevas piirkonnas selleks, et sellest saaks toimiv ja aktiivne asum.

Kuidas tekib suletud alast paik, mida inimesed hakkavad päriselt omaks pidama? Miks on lisaks füüsilisele taristule vaja ka sotsiaalset taristut? Ja kuidas saab käsiraamat aidata erineva tausta ja rolliga inimestel ühiseid eesmärke mõista?

„Käsiraamat on nagu sõnaraamat. Kui eri mõtteviisiga inimesed kokku saavad, ei saa nad tihtipeale üksteisest aru, kuid käsiraamat on nagu tõlkeabi mõtete n-ö eri keeles sõnastamise tarvis. Sellest võib olla kasu, kui on vaja selgitada, miks on rahaliselt mõistlik välja ehitada piirkonna sõlmpunktid,“ ütleb Mattias.

Täisp**k intervjuu Sirbis.

07/08/2026

Suur osa Põhja-Tallinna mereäärest on avalikkusele suletud. Võid elada merest vaid mõnesaja meetri kaugusel, kuid ujuma pääsemiseks tuleb kõndida kilomeetreid.

Ka Hundipea 42-hektarine ala ja ligi kolme kilomeetri p**kune mereäär on olnud üle saja aasta sadama ja tööstuse päralt.

Eelmise sajandi alguses rajati siia Peeter Suure merekindluse hooldelaevastiku sadam. Järgnevate aastakümnete jooksul kujunes sadamaalast laevaremondi, tootmise ja kalatööstuse keskus. Alates 1970. aastast tegutses siin tootmiskoondis Ookean. Suur osa praegusest hoonestusest pärineb just sellest ajast.

Tänaseks on suur osa Ookeani kompleksist seisnud aastakümneid tühjana.

Kuigi paljud hooned on jäänud kasutuseta, on ala põhifunktsioonid jäänud üsnagi samaks. Siin tegutsevad endiselt sadam, laevaremont ja tööstus ning ligi kolme kilomeetri p**kune mereäär on avalikkusele suletud. Veel.

Fotod: Tõnu Tunnel

Foto arhiivist:
„Baaslaeva värvimine. Paljassaare sadam” Autor: Jaan Künnap, 1970

04/08/2026

Kõik tänavad ei pea olema ühesugused.

Mõni tänav sobib eelkõige liikumiseks, mõni naabritega kohtumiseks, mõni mere ääres logelemiseks. Seetõttu ei saa ka kõiki tänavaid kavandada ühe ja sama loogika järgi.

Loe meie blogist, kuidas me Hundipeal tänavaid planeerime. Link kommentaarides.

03/08/2026

Skulptor teeb Hundipeal endises külmhoones kunsti ja kogub suitsukonisid. 🚬

Konidest sünnivad nii skulptuurid kui ka uus materjal 3D-printimiseks.

Inese looming keskendub eelkõige keskkonnateemadele ning näitab, kuidas ka millestki koledast võib sündida midagi ilusat. 👩‍🎨

28/07/2026

Tänav on linna suurim avalik ruum.

Seetõttu ei alusta me Hundipeal tänavate planeerimist sellest, kuidas ruumis liigutakse. Alustame hoopis küsimusest, millist elu me igal tänaval näha tahame.

Uues blogiloos avame Hundipea tänavadisaini juhendi põhimõtteid: miks on tänavatel erinevad rollid, kuidas kujundame promenaadi, peatänavaid ja kvartalisiseseid tänavaid ning miks on haljastus, ülekäigud ja materjalivalikud sama olulised kui liikumislahendused.

Blogi link kommentaarides.

27/07/2026

Üks tänavusel Ruumivisioonil kõlanud mõtteid oli see, et ruumikvaliteeti ei määra ainult see, mida ehitatakse, vaid ka see, millise ajahorisondiga otsuseid tehakse.

Seda teemat avab lähemalt ka Äripäeva Kinnisvarauudistes ilmunud lugu, kus Hundipea juht Markus Hääl räägib, kuidas lühike ja p**k ajahorisont, killustunud maaomand ning erinevad huvid kujundavad arendustes tehtavaid otsuseid ning miks võib kallim lahendus pikas vaates osutuda tasuvamaks.

Link kommentaarides. Foto: Evert Palmets