OMA Fassaad OÜ

08/06/2024

Viimasel ajal on tööelu olnud nii hoogne, et pole olnud aega sotsmeedias lugusid üles laadida. Püüan hakata seda põuda leevendama, rõhk sõnal "püüan" ;)

Igatahes, rõõm taas tõdeda, et töö Tallinna vanalinnas, mis endale tundus eelmisel aastal mõnusalt inspireeriv, ei jäänud teistelgi märkamata. Lisaks sai miskit väärikat tagasi anda tudengielu pöörasele perioodile...

Eelmisel aastal sai Suur-Karja tänaval asuva Bermuuda kolmnurga peoepitsentri kroonijuveeli Nimeta Baari uhke tellisfassaad üles putitatud ja robustse nõukaaegse võõbatud värvikihi alt vabastatud. Katkised tellishambad plommid peale ja augud paigatud. Seda tööd tunnustati eelmisel kolmapäeval Tallinna poolt.

Hoogsa saatusega hoone esmamainimist võib ridade vahelt välja lugeda juba 15. sajandil. Oma praeguse tellisfassaadi sai 20. sajandi esimesel kümnendil. 1920ndate fotodel kenasti hilispuberteedi säras õitsev fassaad sai nõukaajal kõvasti pihta. Paigati ja pläkerdati üle kõige kättejuhtuvaga ja nii peideti uhkete paejaotustega tellisvooder maitsetute toonide varju. Lekkivad sadeveetorud uuristasid omakorda müüri auklikuks.

Rõõm oli saada kutse sellise fassaadi restaureerimisele. Tänud Marko Annionile ja rõõm näha, et linn mõistis, kes oli sellise hanke trügimise mootor.

Kui satute Nimeta Baari, siis visake Suur-Karja tn pärlile pilk peale, sest teist nii mõnusat justkui Dublini vanalinnast pärit pubi tellisfassaadi Tallinnast rohkem ei leia. Enda jaoks suurim üllatus paljandus soklil, kus ootamatu avastusena koorus rasvase tsementkrohvi alt räsitud, kuid endiselt väärikas graniit ja paejaotusega vundamendi pikendus, mis loogiliselt täiendas fassaadi paejaotusega tellisvoodrit. Kui mööda satute, siis pöörake kindlasti soklile tähelepanu. Unikaalne lugu.

Viimasena, aga samas väga olulisena, sai tunnustuse meie kivirestauraator Pjotr, kes vaikse ja visa tööhobusena on selle tunnustuseni aastaid rühkinud ja sai siin igati teenitult kätte väärika auhinna. Mees, kes tõelise fanatina kildhaaval omal käel ilma uhke akadeemilise taustata on tasapisi lahti muukinud looduskivi restaureerimise saladused saab lõpuks tunnustuse, mida pole nii mõnelgi koolitatud restauraatoril.

19/08/2023

🧄 Küüslaugufestival on kohe-kohe käes! Kas sul on juba ööbimiskoht olemas?

🛏️ Kuremaa külalistemajas on veel mõned vabad toad olemas! Hinna sees on ka hommikusöök!

👉 Toa broneerimiseks võta ühendust telefoninumbril 5399 3200.

25/07/2023

Haljala kirik ei väsi üllatamast. Kiriku arhitektuurne ja ehitustehniline käekiri on unikaalne, sest nii palju ebakorrapäraseid ja -loogilisi ehituslahendusi teistest kirikutest ei tea.
Kunstiajaloolane Kaur Alttoa on märkinud, et "nii kööbakaid keskaegseid võlve pole mujal Eestis kuskil." Veidi noorema generatsiooni kunstiajaloolase ja sakraalarhitektuuri uurija Juhan Kilumetsaga kohapeal vesteldes sain veelgi kinnitust "lohaka käekirja" teooriale.

Meie panuseks on restaureerida kiriku fassaadid, mida püüame teha kohatruu lahendusega (loe: lohakusega). Selline ülesanne ei olegi nii lihtne, sest normide ja nõuetega harjunud meistrid ei oska nurki piisavalt sirgeks lasta ning juhinduda loodi ja laseri asemel silmsirklist ja sisetundest. Vaatamata lohakale väljanägemisele peavad aga paigaldatud materjalid ja viimistlus olema kvaliteedilt kõrge tasemega.

Töö käigus on ette tulnud mitmeid põnevaid üllatusi, millest nädala tagune on ehk kõige hoogsam. Kirikutorni lääneküljel ca 11 m kõrgusel koorus välja lagunenud krohvi alt piiluvast kaldu paiknenud paekivi müürijupist uhke keskaegne müürinišš, mille järkjärgulist avamist on näha allolevatelt fotodelt. Veel suurem kirikuime ootas aga siis, kui selgus, et selliseid kinni laotud nišše asus sellel kõrgusel kõrvuti tervelt kolm. Sellist analoogi teistest keskaegsetest kirikutest Eestis ei leia ja nii ei osanud keegi sellist avastust eeldadagi. Lisaks, kirikule omaselt pole nisšid korrapäraselt ehitatud...üks matsakas ja teised sihvakad ning kõik kolm asuvad kõrguslikult üksteise suhtes ebakorrapäraselt. Mis lugu need avastatud niššid jutustavad on ajaloolaste pärusmaa, aga samas tea, kas see lõpuni selgubki... ja hea nii, sest müstika ja imed on alati olnud sakraalehitiste narratiivi lahutamatud kaaslased.

15/07/2023

Haljala kiriku tõllakuuri ukseboss restaureeritud väravapooliku kõrval...

08/06/2023

Tuulikute hooldamine on alati olnud omanikele paras peavalu, sest tuule püüdmiseks peavad nad paiknema piirkonna kõige tuulisema künka otsas, kuid seal saab jahuvurr pidevalt vett ja vilet ning rahet, lund ja tuult peale kauba. Kõigele lisaks on suurema osa tuulikute müüritis kaldega väljapoole ja keha suhtes ebaproportsionaalselt väiksest tiivikumütsikesest pole siin abi. Kõik, mis ülalt ja külgedelt tuleb peab sellelt maha voolama, aga halvemal juhul absorbeerub kehandisse ja lõhub usinalt viimistluskihte. Seetõttu on äge märgata, kui restaureeritud krohvkattega tuuliku kasukas näeb välja ka 5 aastat pärast selga saamist sama kena kui uuest peast.
Tegemist Vihula tuulikuga, mis asub lauge künka otsas ja millelt avaneb silmi paitav vaade Lääne-Virumaa maastikule.
Toimetame naabruses asuva Haljala kiriku peal ja selle tornikehandil on paar eenduvat müüriosa, millele vaja samuti leida hea ja püsiv viimistluslahendus. Hoiame seetõttu vingetel krohvilahendustel silma peal ja püüame õppida osavatelt. Kui kellelgi teada mõni hea näide ajalooliste hoonete eenduvate müürisosade ajahambale imetlusväärset vastupanu osutavatest viimistluslahendustest, siis pange siia kommentaar või link.

23/05/2023

Uudiskünnist ületav lugu AK-s :)

Tallinna suurima ajaloolise kaitserajatise Skoone bastioni restaureerimine on päevavalgele toonud arheoloogide silmis hulga pisemaid üllatusi, muu hulgas ka keskaegsed inimsäilmed.

19/05/2023

Skoone bastioni parempoolse flangi restaureerimistööde argipäev.

26/04/2023

Tallinnas Paksu Margareeta torni ja Suure Rannavärava kõrval staadioni ääres asub Rootsi ajal valminud muldkindlustusvööndi bastion - Skoone bastion (nime saanud Rootsi Skåne maakonna järgi). Skoone bastion ehitati aastatel 1685 kuni 1706, kuid seda täiendati hiljem ka Vene võimu ajal ja oli Tallinna bastionaalvööndi tugevaim lüli. Aastast 1867 bastion demilitariseeriti ja võeti kasutusele pargina.
Oma Fassaad OÜ on au taastada bastioni parempoolse flangi eskarpmüür ja selle pealne muldrinnatis, sest müüritise seisukord on muutunud ebastabiilseks ja varinguohtlikuks.

25/04/2023

Taas kord on tellingud Toomkiriku torni ümber. Seekord fassaadi restaureerimiseks.

02/12/2022

Täna paotas veidi sinist taevast ja üle pika aja sai teha tornist paar kena kena klõpsu.
Nüüd, kus tellingud ja lift eemaldatud ja Toomkiriku torn saab kõrguda ilma segava mürata, peab tõdema, et sai ikka päris kena küll...

29/10/2022

OMA Fassaad OÜ-l on renoveerimas Tööstuse 43 asuva stalinistliku perioodi korterelamu välispiirdeid.
Vanemate elanike sõnul ehitasid hoone Saksa sõjavangid. Uurisin veidi, kuid kirjalikke andmeid selle kohta ei leidnud.
Katusetööde käigus aga leidsime tõendusmaterjali, mis viitab nende kasutamisele (vähemalt osaliselt) hoone ehitamisel.
Nimelt, katusekatte lammutamisel paljandus räästakarniisi betoonplaadil signeering aastast 1948: Gebaut 1948; kirillitsas ilmselt sõjavangi nimi "Viner Pleisch"; Germani vt foto.
Hoone kohta on teada, et ehituse aluseks võeti 1946 a koostatud projekt ja ehitisregistri andmetel on ehitise esmaseks kasutuselevõtu aastaks märgitud 1951. Arvestades, et katusetöid tehakse hoone karbitööde lõpus, siis tundub, et siseviimistlustöid tehti ca 3 aastat. Siit veel edasi tuletades, kui ehituse alguseks võtta projekti koostamise aasta, siis võiks hoone ehitusperioodiks arvata vahemiku 1946-1951 ehk 5 aastat. Paistab nagu kena viisaastaku plaan või mis...
Huvitav nüanss signeeringu juures, et nimi on kirjutatud kirillitsas. Võimalik, et sõjavang on vangistuses vene keele ära õppinud või siis on mõni vene keelt valdav ehitustööline selles aidanud. Igatahes omapärane signeering ja üsna kindel tõend, et maja ehitati vähemalt osaliselt II maailmasõja sõjavangide abil.

10/06/2022

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond tunnustas 2021 aasta parimaid restaureerijaid. OMA Fassaad OÜ-l õnnestus juba teist aastat järjest olla parimate seas. Sel korral Oleviste kiriku lõunakabeli raidakende eeskujuliku restaureerimise eest.
Kirsiks tordil oli olla osaline peaauhinna pälvinud Lai tn 11 siseinterjööri restaureerimise juures. Seal sai tubli juhtimisega hakkama Marko Kozerenko firmaga Meisel Ehitus OÜ.

Jagan siia lingi üritust kajastavast artiklist:

Tallinna Linnaplaneerimise Amet tunnustas neljapäeval mullu eeskujulikult restaureeritud ja korrastatud ajalooliste hoonete omanikke, projekteerijaid ja ehitajaid.