Fermi Energia

16/10/2026

Mida mõtled sina, kui kuuled sõna "kiirgus"? On see miski, millega puutume kokku süües banaani või tulevad esimesena pähe sootuks aastatetagused õnnetused? 🍌

☢ Kiirgus on palju tavalisem osa meie igapäevaelust elust, kui me kipume arvama, kuid samas tekitab see teema jätkuvalt palju küsimusi ja vahel ka hirme.

Arvamusfestivalil arutlesid kiirgusest meie ümber Siseministeeriumi nõunik Reelika Runnel, Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja Teet Koitjärv, Sisekaitseakadeemia ekspert Jan Raidloo ja Fermi Energia juhatuse liige Kaspar Kööp. Vestlust juhtis ajakirjanik Kadri Kõusaar.

🎧 Kuula Siseturvalisuse taskuhäälingu uut episoodi Spotifyst (lingi leiad kommentaarides)

02/10/2026

Darlingtoni SMR-projekti nelja BWRX-300 reaktori keskmine LCOE on hinnanguliselt umbes 95 €/MWh.

OPG hinnangul on kogu nelja reaktori projekti keskmine LCOE 2024. aasta hindades 149 Kanada dollarit/MWh, mis vastab umbes 95 €/MWh-le 2025. aasta eurodes. Esimene reaktor peaks alustama tööd 2030. aastal ning kõik neli reaktorit peaksid olema töös 2035. aastaks.

95 €/MWh on nelja reaktori keskmine näitaja. See hõlmab nii esimest, nn esimese omataolise projekti (FOAK) BWRX-300 reaktorit kui ka kolme järgmist reaktorit, mille puhul saab kasutada sama taristut ning varasemast ehitusest saadud kogemusi.

OPG ei ole avaldanud iga reaktori eraldi LCOE-d. Kuna neljanda reaktori kapitalikulu on esimesega võrreldes oluliselt väiksem, võib eeldada, et ka hilisemate reaktorite LCOE on madalam.

Allikad:
OPG vastus Ontario Energy Boardile, vt lisa 2, lk 14.
https://www.rds.oeb.ca/CMWebDrawer/Record/939442/File/document

OPG ajakohastatud dokument „Darlington New Nuclear Program Cost“, vt lisa 1, lk 5.
https://files.opg.com/wp-content/uploads/2026/03/D2-04-08-Darlington-New-Nuclear-Program-Cost_Updated_20260310_260318_140916.pdf

01/10/2026

30/09/2026

USA tuumaregulatsiooni komisjon andis Tennessee Valley Authorityle (TVA) ehitusloa, et rajada riigi esimene kommertsotstarbeline väike moodulreaktor BWRX-300 Tennessee osariigis Roane’i maakonnas asuvasse Clinch Riverisse.

25/09/2026

Itaalia senat kiitis lõplikult heaks seaduse, mis sillutab teed tuumaenergia juurde naasmisele.

Keskkonna- ja energiajulgeolekuminister Gilberto Pichetto Fratin nimetas hääletust Itaalia jaoks ajalooliseks sammuks edasi.

"Tuumaenergia ei ole minevikku naasmine," ütles Fratin. "Koos taastuvenergiaga on see tehnoloogia, mis võib tagada meie energiajulgeolekule erakordsed tulemused."

Suurte reaktorite taaselustamise asemel keskendub valitsus väikestele moodulreaktoritele (SMR), mis on ohutumad ja kiiremini ehitatavad.

Itaalia oli kunagi Euroopa tuumaenergia teerajajate seas ning haldas nelja reaktorit, enne kui 1987. aasta rahvahääletus programmi sisuliselt lõpetas. Sellest ajast saadik on riik sõltunud tugevalt imporditud energiast ja muutunud üheks Euroopa suurimaks naaberriikide tuumajaamades toodetud elektri tarbijaks.

Ka Itaalia avalikkuse suhtumine näib olevat muutunud. Uuringufirma Only Numbers 2026. aasta juunis korraldatud küsitlusest selgus, et umbes 55 protsenti itaallastest toetab uue põlvkonna tuumajaamu.

24/09/2026

🇯🇵🤝🇪🇪 Minister Erkki Keldo ja Jaapani suursaadik H. E. Koichiro Nakamura avasid viienda JICC tuumaenergia seminari, kus Jaapani tuumaenergia eksperdid jagavad oma kogemusi ja õppetunde Eesti kolleegidele.

Rahvusvaheline koostöö ja tugi meie liitlaste poolt loob tugeva vundamendi Eesti tuumaenergia programmi eduks.

23/09/2026

Eesti tuumaenergeetika sai sel sügisel kaks uut doktorit. Fermi Energia tuumainsener Andrei Goronovski ja Kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse nõunik Hando Tohver kaitsesid Tartu Ülikoolis doktorikraadi tuumafüüsikas.

ERR Novaatorile antud intervjuus leiavad mõlemad, et küsimus pole enam selles, kas Eestisse tuumajaam tuleb, vaid millal. Nende hinnangul pole Eestil järgmise paarikümne aasta jooksul teist süsinikuvaba ja taskukohase hinnaga lahendust. Tohver näeb jaamas ka julgeolekueelist: „Näen selles isegi teatavat julgeolekugarantiid.“

Goronovski uuris doktoritöös alumiiniumitööstuse jäägis punamudas leiduvaid looduslikke radioaktiivseid aineid ning näitas mõõtmistega, et punamuda kasutamine ehitusmaterjalides on radioloogiliselt väga väikese riskiga, väiksemaga kui traditsioonilistel materjalidel.

Tohver pakkus tuumatehnoloogiat alles kasutusele võtvatele riikidele uudse lahenduse radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, arendades selleks tarkvara Wastimate, ning uuris, kuidas kasutada kiirguskaitsebetoonis põlevkivituhka ja basalt-boorkiudu.

Palju õnne, doktorid! 🎓

Täispikka intervjuud saab lugeda kommentaaris oleva lingi kaudu. 👇

09/09/2026

MKM loodab tuumajaama esmase asukohavaliku ära teha kevadeks

Eestis on võimalik tuumajaama ehitada ainult mere äärde, et oleks piisavalt jahutusvett, aga tingimusi on veel kümneid. Praegu on kaalumisel K***a ja Lüganuse piirkond ning esialgne asukohavalik loodetakse teha tuleval kevadel.

07/09/2026

Meie tuumainsener Andrei Goronovski kaitses doktoritöö 🎓

2. septembril kaitses Fermi Energia tuumainsener dr. Andrei Goronovski Tartu Ülikooli füüsika eriala doktoritöö kaasprofessor Alan Tkaczyk'u juhendamisel. Andrei töötas välja metoodika looduslikult esinevate radioaktiivsete ainete mõju paremaks hindamiseks ning uuris nende käitumist tööstuslikes materjalivoogudes.

Goronovski doktoritöö „Systematic study and NORM-LCA methodology development of NORM aspects in the bauxite residue valorization chain“ käsitleb looduslikult esinevaid radioaktiivseid materjale ehk NORM-i ning nende arvestamist olelusringi hindamisel. Töö üks eesmärke oli täiendada laialdaselt kasutatavat olelusringi hindamise ehk LCA metoodikat nii, et selles oleks võimalik arvesse võtta ka looduslikest radionukliididest tulenevat radioloogilist mõju. Teine osa tööst keskendus boksiidijääkide ümbertöötlemisele ja sellele, kuidas radionukliidid erinevate keemiliste ja metallurgiliste protsesside käigus liiguvad.

Doktoritöö tulemused näitasid, et boksiidijääkide mitmeastmeline ümbertöötlemine on radioloogilisest seisukohast võimalik ilma radionukliidide olulise kuhjumise ja sellest tulenevate oluliste terviseohtudeta. Samas selgus, et töötlemise käigus võivad loodusliku uraani ja tooriumi lagunemisahelad katkeda ning erinevad isotoobid liikuda eri protsessivoogudesse. Seetõttu on oluline arvestada radionukliidide käitumisega juba tööstusprotsesside kavandamisel.

Töö käigus välja töötatud NORM-LCA metoodika võimaldab hinnata looduslike radionukliidide mõju nii inimestele kui ka elustikule ning täiendab seniseid keskkonnamõju hindamise meetodeid valdkonnas, mida on tavapärastes LCA mudelites vähe käsitletud. Uurimus näitas ka, et boksiidijääkide kasutamine näiteks ehitusmaterjalides suurendab radioloogilist mõju tavapäraste materjalidega võrreldes vaid vähesel määral, kuna looduslikke radionukliide leidub juba ka tavapärastes ehitusmaterjalides.

Andrei doktoritöö leiab siit: https://dspace.ut.ee/items/2c7bff88-7645-456f-99f8-6e131616db78

https://fermi.ee/meie-tuumainsener-andrei-goronovski-kaitses-doktoritoo/

Fermi Energia tuumainsener Andrei Goronovski kaitses 2. septembril Tartu Ülikooli füüsika instituudis doktoritöö, milles töötas välja metoodika looduslikult esinevate radioaktiivsete ainete mõju pa…