27/05/2026
Triin Koorits: juba järgmisel aastal teame, kuhu Eestis tuumajaam tuleb
"Meie ekspertidena ei saa öelda „Seie saagu tuumajaam“, aga kui otsustaja, olgu ta siis vabariigi valitsus või riigikogu ütleb, et Eestisse saagu tuumajaam, siis meie töö põhjal saab öelda „Saagu ta seie!“ Selle täpsema asukoha oskame öelda järgmise aasta lõpuks.
Eesti riik on asunud planeerima tuumaelektrijaama ja otsimas jaamale parimat võimalikku asukohta. Selline kaalukas ettevõtmine nõuab parimate ekspertide, teadlaste ning planeerijate nõu ja jõudu. Protsess tugineb rahvusvahelistele standarditele, liikudes suuremast pildist samm-sammult kitsama alani. Kuidas parima asukoha leiame?
Juba algatuseks tundub loogilisena, et tuumajaamale asukoha leidmine on töömahukas ja aeganõudev protsess. Samas on selge, et pole mõtet otsida sealt, kus jaamale vähimadki eeldused puuduvad. Kõige tähtsam tehniline nõue on, et jahutusvett oleks piisavalt.
See tähendab, et läheduses peab olema veekogu, kust võtta vett turbiinis kasutatud auru jahutamiseks ning koht, kuhu see vesi tagasi juhtida. Veevajadus on nii suur, et Eesti tingimustes tuleb kõne alla ainult meri.
Tuumajaama ehitusplats peab olema geoloogiliselt sobiv reaktori vundamendi rajamiseks. Toodetav elekter tuleb suunata põhivõrku ja see tähendab 330 KV liinirea jaoks sobiva trassikoridori leidmist. Seega tuleb lisaks jaama enda kohale leida parim asukoht veel jahutusvee torustikule ja ühendusliinile.
Tuumajaamade asukoha valiku majakaks on rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhendid. IAEA juhendab, kuidas valikuprotsess üles ehitada, milliseid hindamiskriteeriume, uuringuid ja etappe peab läbima selleks, et jaamale leida parim asukoht just ohutust silmas pidades. Asukoha leidmisel on see juhis sisuliselt rahvusvaheline „kuldstandard“, mille põhiloogika on samm-sammuline lähenemine üldisemalt kitsamaks ehk üleriigilisest sõelumisest detailse hindamiseni.
Kriteeriumid jagunevad kahte gruppi: välistavad alad (nt ohutust arvestades on kaevandusalad välja arvatud), kaalutlusega alad (nt rohevõrgustiku või eroisiooni alad). Lisaks sellele tuuakse välja väga paljud muud erinevad teemad, mis moodustavad pingerea alade järjestamiseks.
Põhjalik eeltöö
Kui meie konsultantide meeskond sel kevadel tuumajaamale asukohta otsima asus, oli protsessi algusest hulk vett merre voolanud. See polnud siis ega ole veel praegugi jahutusvesi.
2020. aasta 5. novembril kutsus valitsus kokku riikliku tuumaenergia töörühma. Tuginedes perioodil 2021–2023 nende läbiviidud ruumianalüüsidele ja IAEA tagasisidele sedastas töörühma lõppraport, et Eestis leidub põhimõtteliselt alasid, kus tuumaenergia kasutuselevõtt oleks võimalik.
Töörühma töö tuvastas 16 sobilikku piirkonda, millest Pakri poolsaar välistati riigikaitselistel põhjustel, ent K***a, Toila, Varbla, Loksa osutusid sotsiaalmajanduslikult selgelt kõige positiivsema mõjuga piirkondadeks.
Lisaks töörühma analüüsile viis ka Fermi Energia AS, tuumajaama rajamisest huvitatud ettevõte, läbi IAEA nõuetele vastavad eeluuringud, mis läksid töörühma tööst juba täpsemaks.
Loksa piirkond välistati, kuna see asub keset Lahemaa rahvusparki, mis muudab väga keeruliseks vajalike ühenduste loomise (elektriliinid, koridorid, teed, torustikud jne).
Kui sellest valikust võtta arvesse piirkonnad, kellele jaama rajamine avaldaks sotsiaalmajanduslikult kõige positiivsemat mõju, tulevad mõlemast uuringust esile K***a/Viru-Nigula ja Toila/Lüganuse piirkonnad. Nii saamegi meie planeeringuala.
Peamised tugevused nendes piirkondades on hea geoloogiline sobivus, mere lähedus, tööstusalade olemasolu, kuhu tuumajaam sobituks, tööstuskliendid ja sadamate olemasolu (vajalik kütuse ja reaktori osade transpordiks).
Seni tehtud tööd haakuvad kenasti IAEA loogikaga, kus üldisest minnakse kitsamaks ja kõikide piirkondade vahelt sõelutakse välja alad, kus tasub juba täpsemaid uuringuid läbi viia.
Eriplaneeringu algatamine
Fermi Energia AS esitas 14. jaanuaril 2025 taotluse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks.
22. mail 2025 algataski valitsus eriplaneeringu koostamise. Riigi eriplaneeringu eesmärk on 600 MW elektrilise võimsusega tuumajaama ja selle taristu kavandamine ning ühendamine olemasolevasse elektrivõrku. See tähendab mh 110 kV ja kõrgema pingega õhuliini piirkonda planeerimist.
Planeeringuala hõlmab maa-alasid Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula, Haljala, Vinni, Rakvere valdades ja Rakvere linnas ning Ida-Viru maakonnas Lüganuse ja Jõhvi valdades ning Kohtla-Järve linnas. Kui eelnevalt sai viidatud aladele, kuhu tuumajaama võiks kaaluda, siis planeeringuala on ulatuslikum, sest maismaal peab leidma asukohad ka elektriliinidele ja meres tuleb leida kohad nii veevõtuks kui veelasuks.
Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Esmalt leitakse jaamale ja selle taristule parim asukoht (asukoha eelvalik) ja seejärel projekteeritakse teises etapis sinna ala sisse täpsemalt objektid (detailne lahendus), mis on jaama toimimiseks vajalikud.
Meie konsultantidena oleme selle töö läbiviijad. Meie meeskonnas on ekspertpädevusi 39 eri positsioonile. Võrreldes Eesti oludes tavapäraste objektide planeerimisega nagu maanteed, raudteed, elektriliinid, tuulepargid, liiva- või lubjakivikarjäärid, on juurde vaja kaasata tuumaohutuse asjatundjaid. Seetõttu on meeskonnas ka mitmeid väliseksperte.
Mis juhtub sel kevadel-suvel?
Kõigepealt muidugi koondame kokku alusandmed ja analüüsime neid. Kuna palju tööd on juba tehtud, on oluline, et ekspertmeeskond vaataks tehtud tööd läbi, valideeriks tulemused ja läheks välja sõelutud asukohtadega edasi täpsemaks.
Sama samm-sammulist alade sõelumist toetavad IAEA juhendid. Pannakse paika põhimõtted parima ala leidmiseks (lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm), sh ebasoodsad alad, kandidaatalade välja selgitamine ja visandamine, taristuobjektide tingimuste ning nende võrdlemise kriteeriumite määramine, kaardirakenduse kokku panek. Ka tehakse kindlaks, milliseid uuringuid ja analüüse on vaja läbi viia.
Kogu ettevõtmine toimub koos piirkonna valdade ja elanikega. Koostöö saab suurema hoo sisse juulis-augustis, kui lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm avalikult üles läheb ning tuleme põhimõtteid planeeringuala kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele tutvustama.
Asukoht selge 2027
Esimese etapi lõpuks peab parim võimalik asukoht olema paljude erinevate kriteeriumite ja tingimuste abil välja valitud. Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab valitsus, et tehtud töö on olnud piisav, vastab õigusaktidele ja leitud asukoht on tuumajaama ja selle taristu rajamiseks sobiv.
Nõmme rajaja Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn öelnud „Seie saagu lenn“ ja nii see Nõmme esimese krundi müügist alguse sai. Meie ekspertidena ei saa öelda „Seie saagu tuumajaam“, aga kui otsustaja, olgu ta siis vabariigi valitsus või riigikogu ütleb, et Eestisse saagu tuumajaam, siis meie töö põhjal saab öelda „Saagu ta seie!“ Selle täpsema asukoha oskame öelda järgmise aasta lõpuks."
Meie ekspertidena ei saa öelda „Seie saagu tuumajaam“, aga kui otsustaja, olgu ta siis vabariigi valitsus või riigikogu ütleb, et Eestisse saagu tuumajaam, siis meie töö põhjal saab öelda „Saagu ta seie!“ Selle täpsema asukoha oskame öelda järgmise aasta lõpuks.
