Mapri Ehitus

03/06/2026

✨ Saaremaal olev Tahula biogaas valmib sel suvel

14,5 miljonit eurot maksvast jaamast hakkab saama biometaani, soojust ja elektrit. Jaama protsessid käivad kinnistes süsteemides, mis tähendab minimaalset lõhnaeritust.

Maprile on see juba viies biogaasijaam ehitada. Varasemalt oleme ehitanud:
🌿 Estover biogaasijaam
🌿 EKT Maardu biogaasijaam
🌿 Aravete biogaasijaam
🌿 Ilmatsalu biogaasijaam

Tööd käivad koostöös meie hea partneri, keskkonnaehituse asjatundja RVT Ehitusega.

25/05/2026

✨ Riigiressursside Keskus investeerib uude hoonesse ligi 4 miljonit

Riigiressursside Keskus OÜ, mis tegutseb nime all RRK Logistikapargid, saab Tallinnas Liivametsa tänavale 3000 ruutmeetrise lao-kontorihoone. Investeeringu rahaline maht on ligi 4 miljoni euro koos sisustusega. Sügisel valmiva hoone arhitektuurse lahenduse tegi AJA Arhitektuur, ehituse peatöövõtja on Mapri Ehitus.

Uus ladu-kontorihoone saavutas täiskõrguse ja sarikapärja võtsid Mapri Ehituse objektijuht Anti Mihkelson, tegevjuht Tarmo Roos ja Riigiressursside Keskuse juhatuse liige Priit Roosnupp.

👷‍♂️ Priit Roosnupp räägib, et ideena sooviti rajada Liiva Keskuse „väravahoone“, mis tekitaks esindusliku sissepääsu lao- ja tootmispindasid koondavasse logistikaparki. „Tegime pikalt arhitekt Joonas Sarapuuga hoone projekti, et leida optimaalne lahendus ja ehitajaga koostöös saabki nüüd hoone täpselt selliseks, nagu me teda oma unistustes ette kujutasime. Oleme kõvasti rõhku pannud energia- ja hoolduskulude kokkuhoiule, sest madalad energiakulud on suur rõõm üürnikele.“

👷‍♂️ Riigiressursside Keskuse müügijuht Jarno Sild ootab erinevate tüüpi ettevõtteid, sest mitmekesisus teadagi rikastab ja tekitab erinevate ettevõtete vahel sümbioosi. „Liiva keskuse asukoht on meie tänaste üürnike arvates A+, sest sisuliselt asume kesklinna lähedal ja mõne kilomeetri kaugusel Tallinna ringteest.“ Ta lisab, et peab üüriläbirääkimisi ettevõttetega, kes vajavad ruume nii kaubanduseks, teeninduseks kui ka väiketootmiseks.

Tegemist on energiatõhusa hoonega, mille katusel on päikesepark. Kõikide kontoripindade sisekliima on autonoomselt reguleeritav. Igas laos on oma ventilatsiooniagregaat ja kütteelemendid, mis võimaldavad üürnikul hoida sellist sisekliimat, nagu tal vaja on. Hoonet rajades ei anta kvaliteedis järgi, sest jäädakse hoonet kogu tema eluajal ise hooldama.

👷‍♂️ Kaarel Oberschneider, Mapri Ehituse projektijuht, toob välja hoone peamise erisuse: „Võrreldes linnaäärsete tava-stock officetega on uue hoone arvestatav osa kolmekihilistest betoonpaneelidest, mis annavad hoonele arhitektuurselt erilise välimuse oma roostekarva tooniga. Kandev osa on monteeritavast raudbetoonist ja lao-osa katusekandjad on terasest.“

🔍 RRK Logistikapargid (OÜ Riigiressursside Keskus) tegeleb lao- ja tööstuskinnisvara arendamise ja välja üürimisega. Ettevõte on erastatud 1999. aastal ja põhineb 100% erakapitalil. See on Eesti üks suurim logistikakinnisvara arendajaga ja ettevõtte arendatavate kinnistute kogupind on 1,35 miljonit ruutmeetrit, sealhulgas on hoonete üldpind ligi 200 000 ruumeetrit.

📸 Erik Riikoja

21/05/2026

🏗️ Ehitame mööblitootjale Repston uue tootmishoone

Metallitööde ja eritellimusmööbli tootmisega tegelev Repston laiendab Tallinna külje all Liivamäe külas tootmist ning saab juurde 2600-ruutmeetrise tootmishoone. Arendaja on reterra ja projekteerija ning ehitaja Mapri Ehitus. Repston investeerib tuleva aasta kevadel valmivasse ja 30 inimesele tööd andvasse laiendusse 4,5 miljonit eurot.

👷🏼‍♂️ Repstoni tegevjuht Edwin Jakobson räägib laienemisplaane kommenteerides, et uue hoonega lisatakse kaks valdkonda: eritellimusel spooni ja MDF-plaatidega tegelev osa ja õmblustööde osa, kus hakkab valmima pehme mööbel, kinotoolid, avaliku ruumi diivanid, akustilised seinad. „Uude tootmishoonesse tuleb uusim tehnoloogia ja värskeimad tarkvaralahendused. Põhimõte on, et peame saama kõike toota ühes kohas nii, et meil oleks protsessi üle täielik kontroll nii ajas kui ka kvaliteedis. Meilt saab valmis mööblilahenduse ja ei pea kasutama eri allhankijaid, vältimaks viivitust ja praaki. Rajatav tehas on eriprojektide jaoks, kuid arvestame ka vajadusega teha masstooteid, näiteks ei tohiks meil tekkida probleeme suure hotelli sisustusega,“ kinnitab Jakobson.

👷🏼‍♂️ Madis Reinloo, Mapri Ehituse projektijuhi sõnul on iga tootmishoone rätsepatöö, mis valmib ehitaja ja tellija koostöös, ehk me ei ehita ainult seinu ja katust, vaid loome tööriista ettevõtte kasvuks ja arenguks.

👷‍♀️ Agne Leotoots, Mapri Ehituse projekteerimise projektijuht ütleb, et eesmärk on muuta kogu ehitusprotsess sujuvaks. „Selle projekti puhul saame tuua esile hästi toimivat koostööd projekteerimis- ja ehitusmeeskonna vahel algstaadiumis. Nii on ehitusmeeskond ka kursis kõigi meie otsuste ja valikutega. Tootmishoone puhul tuleb meil arvestada eelkõige kasutaja tehnoloogiliste protsesside ja töökorraldusega ning kujundada hoone nende ümber selliselt, et lõpptulemus oleks võimalikult funktsionaalne, efektiivne ja igapäevakasutuses mugav.“

✨ Repston OÜ loob sise- ja välisdisaini lahenduste projekte, mis on kohandatud mere- ja hotellinduse, avaliku linnamööbli ning teiste sektorite unikaalsetele vajadustele. Spetsialiseerutakse metallkonstruktsioonide, puidust, kivist ja klaasist sisustuselementide ning valgustuselementide projekteerimisele ja tootmisele. Ettevõte alustas tegevust 2003. aastal, 2025. aasta käive oli 5,3 miljonit eurot ja tööd antakse 50, tulevikus 80 inimesele.

20/05/2026

✨ Ehitame vägeva farmikompleksi

Põlvamaal Põlgaste külas pandi nurgakivi Kaska-Luiga OÜ uuele, enam kui 7 miljoni euro suurusele farmikompleksile. Tegu on ühe Eesti mastaapseima piimandusinvesteeringuga viimastel aastatel.

Viime ellu erakordse projekti: ligi 1000 lüpsilehmale mõeldud kaasaegne laudakompleks koos lüpsikojaga saab olema Eesti mõistes ainulaadne. Umbes 200 meetrit p**k ja 65 meetrit lai hoone seab uue mõõdupuu kogu sektori jaoks.

Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi kinnitab, et sellise lahenduseni ei jõutud lihtsalt, projekti käigus kaaluti läbi kümneid erinevaid variante ning lõplik paigutus sündis alles pärast põhjalikku analüüsi. Tema sõnul läks käiku projekti kolmekümne kaheksas versioon ja selline „paberi peal mängimine“ on toimiva tulemuse saavutamiseks möödapääsmatu.

Äripäeva Põllumajandusuudised kirjutab, et Kaska-Luiga OÜ juht Avo Kruusla sidus nurgakivi paneku oma sõnavõtus ettevõtte enam kui kolmekümne aasta p**kuse arenguga. Ta meenutas, et alustati 1991. aastal 19 hektari maaga sisuliselt nullist - loomi ega hooneid ei olnud. Aasta lõpuks valmis talulaut, mis 1993. aastal ehitati ümber 24-kohaliseks lüpsilaudaks. Algul oli tootmine mitmekesine. „Natuke lehma, natuke siga, natuke kana ja natuke lammast,“ kirjeldas Kruusla toonast aega. Piima toodeti 500 kilogrammi päevas. Talu vedas igapäevaselt tema abikaasa Galina, samal ajal kui Kruusla ise töötas alguses mujal.

📸 Juuli Nemvalts

18/05/2026

👷‍♀️ Meie inimesed | eritööde osakonna juht Tiina Õunmaa

Ehituslehes ilmus TalTechi blogi, kus oma mõtteid jagas meie enda Maprikas Tiina Õunmaa. Artikkel räägib tema teekonnast inseneeriasse, tööst ehitusvaldkonnas ning koostöö olulisusest.

Ehitusleht

👇 Loe rohkem allolevast artiklist

"Mäletan väga hästi, kuidas umbes kaheteistaastaselt sai isaga koos maal kanalisatsiooni ehitatud. Võib-olla seetõttu olengi veetehnika eriala lõpetanud."

12/05/2026

🔎 Otsime büroojuhti meie Tallinna kontorisse

Kui oled hea organiseerija, suhtled vabalt inimestega ja soovid töötada toetavas meeskonnas, siis ootame sind kandideerima. 😊

Asjalik tööpakkumine ettevõttelt: MAPRI EHITUS OÜ

22/04/2026

✨ Ehitame 50 miljonit eurot maksva Väike-Maarja õppekeskuse taristu

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) sõlmis hankelepingu Mapri Ehitusega Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskuse taristu rajamiseks. Hankelepingu kogumaksumus on 50,3 miljonit eurot koos käibemaksuga. Õppekeskuse taristu valmib 2028. aasta sügisel.

Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskus on Eesti sisejulgeoleku jaoks strateegilise tähtsusega arendus, mis hõlmab ligikaudu 60 hektari suurust maa-ala. Õppekeskust hakkavad kasutama erinevad siseturvalisuse ala asutused ning partnerid nii Eestist kui ka välismaalt.

💬„Tänapäevaseid siseturvalisuse eksperte ei saa ette valmistada üksnes klassiruumides, ega ajale jalgu jäänud tingimustes. Julgeolekuvaldkond muutub üha keerukamaks ning pidevalt lisandub uusi ohte, olgu tegemist tehnoloogia arengust tingitud olukordade, rändesurve või narkootiliste ainetega. Nendega toime tulemise eelduseks on kvaliteetne ettevalmistus. Just selles osas hakkab Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskusel olema märkimisväärne roll,“ ütles siseminister Igor Taro.

💬 Sisekaitseakadeemia rektori Kuno Tammearu sõnul õpivad või treenivad Sisekaitseakadeemias enamik Eesti siseturvalisuse asutuste tulevasi ja praegusi töötajaid. “Väike-Maarja õppekeskuse arendamine võimaldab meil viia praktilise ja taktikalise väljaõppe uuele tasemele – luuakse kaasaegne keskus, kus saab valmistuda päris elu olukordadeks kontrollitud tehiskeskkonnas. Samuti annab uuenev õppekeskus head võimalused teadus- ja arendustegevuseks. See kõik aitab kindlustada Eesti turvalisuse tagamise kõrge kvaliteedi,” selgitas Tammearu arenduse vajalikkust.

Õppekeskus jaotub kaheteistkümneks funktsionaalseks alaks: üldõppeala, teenistuskoerte ala, ennetustegevuse ala, tulekahjude ala, lasketiiruala, raudteeõnnetuste ala, liiklusõnnetuste ala, ohtlike ainete ala, varingupääste ala, piirikontrolli ala, autodroomi ala ning taktikalinnaku ala. Kokku rajatakse alale ligi sada erinevat rajatist ja hoonet.

💬„Tegemist on Eesti sisejulgeoleku seisukohalt väga olulise investeeringuga, mis tugevdab meie valmisolekut erinevateks kriisiolukordadeks ning toetab samal ajal ka Väike-Maarja piirkonna arengut. See näitab selgelt, et riigi areng ja investeeringud ei koondu ainult pealinna,“ sõnas Riigi Kinnisvara projektidirektor Marek Moldau.

💬 „Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskuse rajamine on väga tähenduslik projekt ja meie meeskond tunnetab seda mitte lihtsalt ehitusprojektina, vaid investeeringuna Eesti turvalisusesse ja kriisivalmidusse. Selliste objektide puhul on oluline, et loodav keskkond vastaks kasutajate tegelikele vajadustele ja annaks võimaluse harjutada olukordi, mis päriselus realiseeruvad,“ ütles Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos. „Mapri Ehitusega osaleme riigihangetel valikuliselt ning ainult siis, kui tunneme, et suudame projektile kindlalt väärtust luua. Väike-Maarja õppekeskuse puhul osalesime eesmärgiga pakkuda professionaalset kogemust ja meeskonda, et mahukas ja tehniliselt mitmekesine taristu kvaliteetselt ning tähtaegselt valmis ehitada,“ kinnitas Roos.

Ehituslepingu maksumus ilma käibemaksuta on 40 589 620 eurot. Ehitustöid teostab Mapri Ehitus OÜ. Õppekeskuse visioonplaneeringu koostas Roadplan OÜ ning 3D-visualiseeringud Projektibüroo OÜ. Projekti juhib Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, tellijateks on Sisekaitseakadeemia ja Siseministeerium. Omanikujärelevalve teenuse pakkuja selgub eraldi hankemenetluse käigus.

Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskus kujuneb kaasaegseks praktilise väljaõppe keskuseks, kus koolitatakse päästjaid, politseinikke, piirivalvureid ja teisi sisejulgeoleku valdkonna spetsialiste. Keskus toetab nii taseme- kui ka täiend- ja ümberõpet ning annab võimalusi ka teadus- ja arendustööks, aidates kaasa Eesti sisejulgeoleku süsteemi pikaajalisele arengule ja vastupidavusele.

📸 Joonised kuuluvad Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile

17/04/2026

Saime konkursil Top Tööandja 2025 - ehitussektor 3. koha! 🏆

See tunnustus peegeldab meie inimeste pühendumust, tugevat meeskonnavaimu ja ühist tahet kasvada ning areneda. Aitäh kõigile Maprikatele - see on meie ühine saavutus! 🙌

❤️ Vaata videost, miks meie inimeste arvates on hea Mapri Ehituses töötada.

Samuti on meil väga hea meel, et meie tegevjuht Tarmo Roos oli korduvalt välja toodud Eesti parim juht 2025 konkursil. 🥳

10/04/2026

Meie tegevjuht Tarmo Roos käis arutlemas BuildUP konverentsil: kuidas saab, kuidas saab? 🤔💡

TalTechi Tartu ehitusinseneeria tudengid korraldasid ehituskonverentsi BuildUP, mis andis võimaluse piiluda eriala „tagatuppa“ ja mõista, kuidas ehitusvaldkond tegelikult toimib.
2. aprillil Tartu Hotelli konverentsikeskuses toimunud sündmuse idee autor ja üks korraldajatest Merili Nagel selgitas, et konverents sündis soovist tuua õpingud ja tööelu üksteisele lähemale. Loengutes omandatakse küll teooriat, kuid sageli jääb puudu arusaamast, kuidas see päriselus rakendub.

Tarmo Roos rõhutas BuildUPil tulevastele ehitusinseneridele, et insener on ennekõike inimene, mitte robot. Oluline on olla avatud ning väärtustada avatud mõtteviisi; reeglid ja protsessid peaksid olema lihtsad ja arusaadavad. Töötaja on õnnelik siis, kui klient on õnnelik – ja vastupidi. Mapri pühendumusuuringu järgi on meie töötajate seas pühendunuid koguni 85%, samas kui maailma parimate ettevõtete keskmine jääb 72% juurde. Tarmo meenutas ka, et Maprisse tulles oli tema eesmärk muuta ehitusvaldkond „seksikamaks“ ning suunata ehitusjuhtide tiimid otsima lahendusi, mitte vabandusi.

Mida võiks tudeng oma tööriistakasti panna? Eelkõige tasub juba õpingute ajal aktiivselt praktilises ehitustöös kaasa lüüa. Oluline on ka kriitiline mõtlemine: kui kõike ei jõua, tuleb valida, mida teha võimalikult hästi. Ja kui keegi sinusse usub, hakkad lõpuks ka ise uskuma. Ning üks küsimus peaks saatma igat sammu: kuidas saab, kuidas saab?

Ehitusinseneeria konverents Build UP

📸 Jassu Hertsmann

08/04/2026

🏗️ Mapri ehitatud Esvika Elektri uus elektrimaterjalide müügiesindus avas Jõhvis uksed

Eesti juhtiv elektrimaterjalide müüja Esvika Elekter avas Jõhvis uue Ida-Virumaa müügiosakonna. Investeeringu kogumaht on ligikaudu 2 miljonit eurot. Hoone ehitas Mapri Ehitus, projektijuht oli Reedik Rööpson ja objektijuhid Ravel Haabma ja Ronald Rotenberg. Meie Tartu üldehitustööde juht Tarmo Siimsaare rääkis kristalli graveeritud tänumeenet vastu võttes, et Mapri on ehitanud juba teise Esvika müügiesinduse. Uue esinduse arhitektuurne lahendus pärineb arhitektuuribüroolt AB Korrus.

Jaama tänaval asuvas uues keskuses on lisaks välislaole ligi 500 ruutmeetrit siseladu ja 300 ruutmeetrit kontoripinda koos saunaga. Hoonel on päikeseelektrijaam koos 120 kWh salvestusvõimekusega akupangaga, mis võimaldab energiat tõhusamalt hallata.

💬 Esvika Elektri juhatuse esimees Guido Tamm on rahul uue asukohaga, mis on hõlpsamini ligipääsetav. „Meie senise rendipinna asukoht Jõhvis Linda tänaval ei olnud kõige parem, meil ei olnud väliladu ja siseladu oli kitsastes tingimustes. Nüüd on meil piisavalt ruumi, et pakkuda kohalikule turule vajaminevat elektrimaterjalide nomenklatuuri ja toetada jõuliselt Ida-Virumaa elektrivaldkonna arengut.“

💬 Jõhvi esinduse juht Kaido Linnard räägib, et Idavirus tahetakse Esvikalt elektrimaterjale tööstuslikuks kasutuseks – teadupärast on siin kaevandused, energeetika- ja tööstusettevõtted. „Värskes keskuses saame pakkuda kiiret müüki ja teenindust, oleme tuntud heade laoseisude poolest. Installatsioonikaablid, õhuliinid ja kõrgepingekaablid, materjalid elektriliitumiste, trasside, liinitööde jaoks, kõik välis- ja tänavavalgustuseks vajaminev on need kaubad, mida meilt enim küsitakse. Laiendame kliendiportfelli, vaatame suurte elektritööde ettevõtete poole ning tahame saada nende partneriks number üks,“ lubab üheksandat aastat Esvikas ametis olev Linnard.

💬 Jõhvi valla abivallavanem Ilmar Aun usub, et Ida-Virumaa suudab ümber lülituda siia loodavate uute äride toel. „Oleme alati kahe käega nende ettevõtjate polt, kes otsustavad investeerida paiksetesse äridesse, enda hoonetesse ja näevad Jõhvis ja laiemalt Ida-Virumaas potentsiaali. Siinsamas üle tee on Jõhvi tööstuspark, kus on viimase kümne aastaga toimunud tohutu areng ja on investeeritud väga palju metalli ja betooni, on loodud uusi töökohti. Me ootame pikisilmi Jõhvi filmilinnaku valmimist sel sügisel. Meie linn ja vald saavad maksutulu ja kui ettevõtetel läheb hästi, läheb ka meil hästi. Viimase viie aasta investeeringutest on lõviosa tehtud Õiglase ülemineku fondi toel, aga ma olen kindel, et need ettevõtted investeeriksid niikuinii, sest nad usuvad Ida-Virumaasse.“

Esvika Elekter on üks Eesti suurimaid elektrimaterjalide müüjaid, kokku on ettevõttel kuus esindust: kaks Tallinnas, lisaks Pärnus, Tartus, Paides ja Jõhvis. Ettevõtte 2025. aasta käive oli ligi 40 miljonit eurot ja tööd antakse 95 inimesele.