Eesti Varude Keskus

29/10/2026

Kas teadsid, et diislikütuse varumakse võib järgmisel aastal kujuneda madalaimaks alates 2010. aastast?

Sageli hinnatakse tasude ja maksude muutusi eurodes, kuid õiglasema võrdluse annab nende vaatamine tänases hinnatasemes. Korrigeerides varumaksed inflatsiooniga 2026. aasta hindadesse, on vedelkütuse varumaksete tegelik koormus täna üle kahe korra väiksem kui 16 aastat tagasi.

Näiteks vastab 2010. aasta diislikütuse varumakse tänases rahas ligikaudu 6,8 eurole 1000 liitri kohta, samas kui 2027. aastal plaanib kliimaministeerium kehtestada varumakseks 3,33 eurot 1000 liitri kohta. Ka bensiini puhul on langus olnud sarnane.

✅ Tarbija vaates tähendab see, et Eesti varustuskindluse tagamiseks vajalik suhteline koormus kütuse hinnas on aasta aastalt väiksemaks muutunud. Varud on nõutavas mahus olemas, kuid nende hoidmine mõjutab iga tangitud liitri hinda vähem kui varem.

✅ Riigi vaates näitab see, et varude haldamise süsteem on muutunud tõhusamaks. Eesti suudab tagada sama julgeolekueesmärki väiksema tegeliku kuluga. Seejuures on aastate jooksul kasvanud ka hoiustatava kütuse kogus, mis tähendab, et suurema varumahu hoidmiseks kulub tarbija kohta vähem raha kui varem. Valdav osa strateegilistest kütusevarudest asub nüüd Eestis.

Varumakset tasuvad kütuseturul tegutsevad ettevõtted, kuid nagu kõik kulud, kandub see kütuse lõpphinda. Tänase ligikaudu 2-eurose bensiiniliitri hinnast moodustab varumakse umbes 0,4 senti ehk vaid 0,2%. Keskmise, umbes 15 000 km aastas sõitva bensiiniauto omaniku jaoks tähendab see ligikaudu 5 euro suurust aastast panust Eesti strateegiliste kütusevarude hoidmiseks.

90 päeva tavatarbimise mahus riigi strateegiline kütusvaru on eelkõige puhver tõsiste tarnetõrgete leevendamiseks. Loodetavasti ei lähe varu sageli vaja, kuid kriisi korral võivad need osutuda hädavajalikuks. Varude keskuse ülesanne on hoida varud olemas ja igal ajahetkel kasutusvalmis, kuid teha seda tarbija jaoks võimalikult kulutõhusalt.

Loe ka energeetika ja keskkonnaministri poolt kooskõlastusringile ja seotud osapooltele arvamuse avaldamiseks saadetud määruse eelnõu materjale 2027. aasta vedelkütuse varumaksete kehtestamisest: https://eelnoud.valitsus.ee/main

28/10/2026

Euroopa kütuseturud püsivad pingelised, Eesti varustatus on jätkuvalt hea.

Rahvusvahelisel kütuseturul hoiavad ebakindlust üleval Lähis-Ida geopoliitilised pinged, sagenenud rünnakud energiataristule ning Euroopa tavapärasest väiksemad kütusevarud. 23. oktoobri seisuga olid ARA piirkonna (Amsterdam-Rotterdam-Antwerpen) kütusevarud 4,24 miljonit tonni, mis on 22,4% alla viimase viie aasta keskmise taseme. Kõige suurem puudujääk on lennukikütuse ja bensiini varudes.

Näiteks olid ARA piirkonna bensiinivarud vaid 707 000 tonni ehk 36,4% ning lennukikütuse varud 461 000 tonni ehk 49,4% alla viimase viie aasta keskmise. Ka diislikütuse varud on tavapärasest madalamad, jäädes keskmisele alla 11,8%.

Eesti vedelkütustega varustatus püsib samal ajal hea. Ettevõtjad ei ole teatanud tarneraskustest ning kütuste import ja jaotus toimivad tavapäraselt. Kommertsvarud on jätkuvalt tugevad ning diislikütuse kogutase koos EVK varudega ületab 100 tarbimispäeva.

Euroopa Liidu liikmesriigid plaanivad 2027. aasta veebruari lõpuks tuua turule kokku 42,6 miljonit barrelit strateegilisi naftavarusid, millest üle 20 miljoni barreli moodustab diislikütus.

Eesti on Rahvusvahelise Energiaagentuuri varude vabastamise ühisaktsiooni raames suunanud turule ligikaudu 31 400 tonni vedelkütuseid ehk umbes 11% riiklikest vedelkütusevarudest ja sellega täitnud oma kohustuse.

Kuigi Euroopa turul püsivad mitme kütuseliigi varud ajaloolisest keskmisest madalamal tasemel, ei ole Eestis praegu näha vahetuid vedelkütuste varustuskindluse riske. Varude keskus jälgib turu arenguid igapäevaselt ning hoiab valmisolekut võimalikeks tarnehäireteks.

13/10/2026

Eesti Varude Keskusel on rõõm, et ravimitega varustatuse ja tervishoiu valmisoleku teemad pälvivad üha rohkem tähelepanu ka akadeemilisel tasandil. Eriti väärib tunnustamist see, et arutelu veavad eest tulevased farmaatsiaspetsialistid ja teadlased.

Vahvaks näiteks on Tartu Ülikooli Rohuteaduse Seltsi ja Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi poolt 24. oktoobril korraldatav sügisseminar „Apteek kriisi keskmes – varud, valmisolek ja vastupidavus“. Jutuks tuleb ravimitega varustatuse kriisikindlust mitmest vaatenurgast, alates apteekide ja haiglate valmisolekust kuni riiklike varudeni.

EVK-l on heameel anda arutelusse oma panus riigi strateegilise ravimivaru vaatega. Sellised algatused aitavad ühendada teadust, praktikuid ja riigi valmisoleku eest vastutajaid ning tugevdada kogu tervishoiusüsteemi vastupidavust.

Soovitame huvilistel kindlasti osa võtta.

Vaata lisa: https://fb.me/e/kNn4un7Zs

08/10/2026

Rõõmustame koos heade partneritega Coop Eesti, Selver, Grossi Toidukaubad, Rimi Eesti, Lidl Eesti ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et Eesti Kaupmeeste Liit tunnustas üleriigilist kriisipoodide projekti Aasta Kaubandustegu 2026 tiitliga.

Kriisipoodide võrgustikuga alustamisel polnud varude keskuse eesmärgiks kunagi võita auhindu, vaid leida toimiv lahendus olukorraks, kus inimesed saaksid ka kriisi ajal osta toitu ja esmatarbekaupu. Seetõttu on eriti hea meel, et meie praktilist koostööprojekti on märgatud ja saanud tunnustuse kogu kaubandussektorilt. Eesti kriisivalmidus ei teki ladudesse kogutud varudest või paberile kirjutatud plaanidest üksi vaid sünnib inimeste, ettevõttete ja riigi koos tegutsemisest.

Kriisipoodide kogemuse vastu on huvi tuntud ka väljaspool Eestit ning mitmed riigid on uurinud, kuidas meil õnnestus mudel toimima saada. See näitab, et nutikad lahendused ei pea olema keerulised. Teinekord piisab sellest, kui head partnerid julgevad ühise eesmärgi nimel ühe laua taha tulla ning avameelselt oma mured ja soovid välja öelda.

Üheskoos rajame üle Eesti vähemalt 110 kriisivalmis kauplusest koosnevat võrgustikku, mis aitab suurendada ühiskonna toimepidevust ja inimeste kindlustunnet ka keerulisemates olukordades.

Täname kõiki partnereid usalduse, panuse ja pühendumuse eest. See tunnustus kuulub meile kõigile.

02/10/2026

Lätis arutatakse võimalusi vähendada vedelkütuse hinnas sisalduvaid tasusid, et langetada lõpptarbija kulusid. Üks neist komponentidest on varumakse, mille mõju tanklahinnale on Eestis ja Lätis väga erinev, sest riikide varusüsteemid on üles ehitatud erinevalt.

Eestis on varumakse bensiinile 4,60 eurot ja diislikütusele 3,70 eurot 1000 liitri kohta, mis tähendab ligikaudu 0,5 senti liitri kohta. Lätis kehtib 81,26 euro suurune varumakse tonni naftatoodete kohta, mille mõju ulatub ligi 6 sendini bensiini ja 7 sendini diislikütuse liitri kohta. Tanklahinnas tähendab see tarbijale umbes 7–8-sendist lisakulu.

Eestis kasutatakse varumakset riigile kuuluva ja täielikult välja ostetud kütusevaru hoidmise ning haldamise kulude katmiseks. Läti on aga alles loomas riigi omandis olevat strateegilist kütusevaru. Seetõttu sisaldab sealne varumakse lisaks hoiukuludele ka varude väljaostmise kapitalikulu. Tänavu suve alguseks kuulus Läti riigile ligikaudu 195 000 tonni naftatooteid ehk 53% nõutavast varu mahust.

Erinevad on ka varu hoiustamiskulud. Lätis on need keskmiselt umbes 5,3 eurot tonni kohta kuus, Eestis ligikaudu 1,5 eurot. Eestis aitab kulusid madalal hoida tugev konkurents hoiustamisteenuste turul.

Kõige olulisem erinevus on see, et Eestis moodustab varumakse tanklahinnast umbes pool senti liitri kohta, Lätis aga 6–8 senti. Seetõttu tooks varumakse vähendamine või peatamine Lätis kaasa märgatava hinnalanguse, kuid aeglustaks samal ajal riigile kuuluva strateegilise kütusevaru ülesehitamist.

25/09/2026

Tänasel üleilmsel apteekrite päeval tunnustab Eesti Varude Keskus proviisorite ja farmatseutide panust ravimite kättesaadavuse tagamisel ning kriisikindluse loomisel.

Ilma teie teadmiste ja pühendumuseta oleks Eesti Varude Keskusel keeruline luua kindlust, et vajalikud ravimid jõuavad inimesteni ka kriisi ajal. Proviisorid ja farmatseudid on olulised partnerid nii kriisideks valmistumisel kui ka lahenduste elluviimisel – olgu nende töökoht üld- või haiglaapteegis, hulgimüügis, ravimitootmises, müügiloahoidja juures, Ravimiametis või teadus- ja õppeasutuses.

Ravimitega varustamisel on oluline iga lüli ning iga seda toetav roll. Kriiside ajal tuleb eriti selgelt esile, kui palju sõltub eri osapoolte koostööst ja juba varem tehtud ettevalmistustest. Iga erialane panus aitab hoida tervikuna toimimas süsteemi, millele inimesed peavad saama loota ka keerulistel aegadel.

Soovime tänastele ja tulevastele rohuteadlastele rõõmu oma tööst, toetavaid kolleege ja palju põhjust tunda uhkust oma ameti üle!

EVK hallatavasse ravimivarusse kuulub ligi 200 Eestis enimkasutatavat üldapteekides müüdavat käsimüügi- ja retseptiravimit mahus, mis vastab nende 30 päeva tavatarbimisele. Varu eesmärk on suurendada varustuskindlust ning maandada võimalike pikaajaliste tarnetõrgetega seotud riske. Oluliste ravimite jätkuv saadavus apteekides vähendab kriisiolukorra tekkides survet haiglatele, andes neile aega töö ümberkorraldamiseks ja kohanemiseks suureneda võiva koormusega.

Fotol: Tartu Ujula Konsumi apteegi proviisor Fea Pajula

24/09/2026

⛽ Kas USA võimalik diislikütuse ekspordipiirang võiks mõjutada Eesti kütuseturgu?

Viimastel päevadel on tähelepanu pälvinud USA presidendi väljaütlemised võimalike piirangute kohta USA diislikütuse ekspordile. Eesti Varude Keskuse hinnangul ei kujutaks selline samm endast otsest ohtu Eesti kütustega varustatusele. Eesti diislikütuse peamised tarneallikad on meie piirkonna rafineerimistehased Leedus, Poolas ja Soomes.

USA on aga olnud Euroopa jaoks oluline täiendav diislikütuse tarnija. Kui üks suurematest tarnekanalitest kaob, väheneb konkurents pakkumise poolel ning tõenäoline mõju avaldub eelkõige kõrgemates kütusehindades.

Eesti varustuskindlus on täna hea. Lisaks kütuseettevõtete keskmiselt ligi ühe kuu diislikütuse kommertsvarudele haldab Eesti Varude Keskus riigi vedelkütusevarusid, mis diislikütuse puhul on 90 päeva.

Kokkuvõttes ei näe me praegu ohtu kütuse kättesaadavusele, kuid rahvusvaheliste turgude arengud võivad mõjutada hindu ka Eestis. Küsimus ei ole selles, kas Eesti ostab USA diislit, vaid selles, kas Euroopa saab vajadusel USA diislit osta. Kui see võimalus kaob, tuleb turul tasakaalu saavutada kõrgema hinnataseme kaudu.

Foto: Jan Zakelj, Pexels

23/09/2026

Meil on laos 31 suure võimsusega generaatorit, mis ootavad kauplusi, kes soovivad panustada oma piirkonna kriisikindlusesse. Eesti Varude Keskus annab poele kasutada generaatori, kaupluse ülesanne on tagada selle ühendamine ja kasutusvalmidus.

Kutsume üles:
✅ kauplusepidajaid liituma kriisipoodide võrgustikuga
✅ omavalitsusi aitama leida sobivaid partnereid oma piirkonnas
✅ kogukondi kaasa rääkima, et vajalikud teenused oleksid kriisi ajal kättesaadavad

Mida rohkem on Eestis kriisipoode, seda paremini suudame tagada inimeste ligipääsu esmatarbekaupadele ka ulatusliku elektrikatkestuse või muu kriisi korral.

Loe täpsemalt siit: https://varudekeskus.ee/uudised/evk-otsib-kriisipoodide-vorgustikku-uusi-poode-ule-kogu-eesti

Eestis on 60 kriisivalmidusega tanklat ja 79 kauplust, mis on varustatud elektrikatkestuse puhuks generaatoriga. Aasta lõpuks peaks selliseid poode olema 110.

16/09/2026

Eesti Varude Keskuse inimesed on sel nädalal Horvaatias Zadaris, kus toimub maailma kütusevarude agentuuride iga-aastane kohtumine ACOMES.

Kui varasematel aastatel on kohtumistel räägitud peamiselt varude haldamise parimatest praktikatest, siis tänavu oli fookuses globaalne kütuseturg. Ühine arusaam oli, et elame läbi seni kõige keerulisemat perioodi vedelkütuste turul.

Suurimaks murekohaks on kujunenud diislikütuse nappus, mis mõjutab hindu kogu maailmas. Pingeid jagub ka lennukikütuse turule, sest rafineerimissektoril on keeruline kiiresti asendada Lähis-Idast ja Venemaalt kadunud tootmismahte.

Osalejate hinnangul ei ole tegemist lühiajalise kriisiga. Nii Ukrainas jätkuv sõda kui ka ebastabiilsus Lähis-Idas mõjutavad energiaturge jätkuvalt ning sellest on saanud uus normaalsus, millega peavad kohanema nii riigid kui ettevõtted.

Samas annab kindlust teadmine, et strateegilised kütusevarud on viimaste aastate kriisides oma väärtust tõestanud. Rahvusvahelise Energiaagentuuri ühiste aktsioonide käigus on turule suunatud üle 300 miljoni barreli varusid, mis on aidanud leevendada tarnehäireid ja hoida turgu toimimas.

Kohtumisel jagatud ülevaadetest selgus ka, et paljud riigid taastavad aktiivselt oma strateegilisi varusid. Osa on selle töö juba ära teinud, osa jätkab varude täiendamist.

Varude keskus jagab liitlastega oma kogemusi kriisivalmiduse arendamisel ning toome samal ajal Eestisse parimaid praktikaid teistest riikidest, et tugevdada meie varustuskindlust.